Nõuk. Liidu rünnaku korral. Inglismaa niisiis nõustus, aga vaid siis, kui ka Saksamaa osaleb ega nõustunud võtma endale mingeid kohustusi Balti riikide ega Soome suhtes. Prantsusmaa, kes soovis Idapakti sõlmimist ja toetas sõnades ka Balti liidu loomist, ei nõustunud Balti riikide julgeolekut garanteerima ega võtnud endale mingeid kohustusi. Lõpuks teatati pakti kavast ka Balti riike ja Soomet. Leedu nõustus kohe, Soome andis eitava vastuse ja Eesti ning Läti ei jaatanud ega eitanud. Muutus rahvusvahelises olukorras tõstatas Eestis ja Lätis küsimuse senise välispoliitika muutmisest: kas minna koos Inglismaaga, aga arvestada ka Saksamaa seisukohti või minna koos Prantsusmaaga ja arvestada ka Nõuk. Liidu seisukohti. SEE OLI EESTI LAVEERIMINE SAKSAMAA JA NÕUK.LIIDU VAHEL. Eesti teatas, et juhul kui Saksamaa ja Poola keelduvad Idapaktis osalemast, ei paku pakt Eestile huvi. Eestis peeti oluliseks ka Inglismaa seisukohta. Sama tegi Läti.
8.1 Kõnealuse etteheite osas tõdes ringkonnakohus õigesti, et vara arestimist ei takista see, et täpselt ei ole õnnestunud kindlaks määrata kuriteoga saadud vara suurust. Kuivõrd kohtueelse uurimise eesmärk on tõendusteabe kogumine ja kohtumenetluseks muude tingimuste loomine, ei pruugi selles menetlusetapis tõendusteave olla täielik, mistõttu on mõistetav, et maksuarvestus võib edasises menetluses muutuda. Riigikohtu kriminaalkolleegium on vara arestimise võimalikkust jaatanud näiteks olukordades, kus menetlejal ei ole vara arestimise ajal teavet kuritegelikul teel saadud vara kahtlustatavate vahelise jaotuse kohta või kui kriminaalasjas eeldatavalt konfiskeerimisele kuuluva vara suurus ning isiku vara väärtus on veel ebaselged ja täpsustamisel. Viimati kirjeldatud juhtumi osas on kolleegium pidanud siiski vajalikuks täpsustada, et sellisel