seda, et kui teisel paremini läheb. Lati on mingisugune rivaalitsemine üksteise vahel. Kui oli vaja mindagi koos teha siis see üldjuhul tulemust ei andnud kuna kunbki ei taganenud oma mõtetest ega nõustunudteise omadega. Mõlemal oli alati visioon mis ainult endale kasu toob. Kuigi nende iseloomud on väga erinevad siis peremeestena on neil samad sihtmärgid ja seega on nad peremeestena väga sarnased. b) Krõõda iseloomulikud jooned on heasüdamlikus, hoolivus, töökus jaarmastus. Mari iseloomulikud jooned on töökus, hoolivus, rõõmsameelsus, ja jutukus. Erinevused on neil see et Krõõt on enesekindel,aus ja julge. Mari on aga lihtsalt jutukas kuid ebakindel ja arg. Krõõt ja Mari perenaistena on natukene erinevad kuid on ka vägapalju sarnasusi. Krõõt oli väga töökas armastas lapsi ja Andrest tegi kõike et oma pere hästi elaks ja kõik õnnelikud oleks. Tal oli alati igas asjas oma seisukoht ja oli väga enesekindel kuid oli ikkagi truu
blonde juukseid. Tagasi Nolasse jõudes, formeeris Spartacus oam viiekümne tuhandest mehest kümme leegioni. Uue laagri ehitamisel olid gladiaatorid ilma Spartacuse teadmata püstitanud temale väejuhiväärilise telgi. Spartacus oli lapsest saati olnud väga mõõdukas ja vähesega leppiv inimene. Pidustustel oli tema ainuke, kes vaid niisutas oma huuli veiniga. Teistest eemal seisis Mirza, kes ei võtnud osa sündmustest. Artorix vaatas teda armunud silmadega ning tüdruku ustavus jaarmastus venna vastu tegid Mirza noormehe silmis veel kallimaks ja veetlevamaks. Artorix tõstis peekri ja tegi ettepaneku juua Mirza, Spartacuse õe õnne peale. 15.PEATÜKK Pärast Publius Variniuse teist lüüasaamist hakati Kampaanias toimunu üle tõsiselt järele mõtlema. Variniuselt võeti õigust sõjapidamiseks gladiaatoritega ära ning see anti hoopis Gaius Anfidius Orestesele. Talle anti kolmekümne tuhande mehe suurune armee.
annaabi.ee 
