Siis tuleb vasak käsi ja parem jalg, kus peab parem jalg puudutama vasakut kätt ja vastupidi. Siis tuleb spagaat, mille eesmärgiks on venitada jalalihaseid. Liikumisel ja keha pööramisel on ka oma tehnikad (Ayumi-Ashi – liikumine normaalsete sammudega, mööduvad jalad, Tsugi-Ashi – liikumine üks jalg ees, järgnevad jalad, Mae-Sabaki – pööre ette, Ushiro-Sabaki - pööre taha, Mae-Mavari-Sabaki – täispööre ette). Soojendust tehes kordavad ja õpivad lapsed ka jaapanikeelseid numbreid: ichi – üks, ni – kaks, san -kolm, shi – neli, go – viis, roko – kuus, shichi – seitse, hachi – kaheksa, kyu – üheksa, ju – kümme) ja kehaosade nimetusi (te – käsi, ude – käsivars, kata – õlg, kubi – kael, tai – keha). Seda sõnavara on vaja õppida, et tulevikus tehnikatest aru saaks. 5 1.4. Maasmaadlus Maasmaadluse mõtte on treenida maasmaadlust. Vahel võib mõni püstimaadluse võtte
( Jaapani muusika...2008) 3.6. JAAPANI KEEL Jaapani kõnekeelel on teiste aasia keeltega vähe ühist. Kuid jaapani keel on palju laenanud teistest keeletes: näiteks väljend ,,tänan teid", arigato , on tegelikult portugali- Keelse sõna obrigato tuletis, mille portugallased 15.sajandil oma reisidel läbi Ida-Aasia kaasa tõid. Tänapäeval on jaapanlased üle võtnud mitmeid inglisekeelseid sõnu.Jaapani kirjakeel on palju laienenud hiina kirjavormidelt ning kasutab neid väljendamaks nii jaapanikeelseid originallsõnu kui ka jaapani keelde laenatud sõnu. Jaapani keelt pole raskem selgeks saada kui teisi keeli, kuid selle struktuuri ja lauseehituse reeglid on ladina keelelpõhinevatest keeltest erinevad.( Foster 2002: 31) 4. SOTSIALISEERUMINE JAAPANI KULTUURIS 4.1. SISSEJUHATUS Sotsialiseerumise all mõistetakse inimese kui isiksuse kujunemine paljutahulist ja keerulist protsessi, tema lülitumist sotsiaalsesse keskkonda, kohanemist sellega, sotsialsete rollide kätteõppimist
annaabi.ee 
