vabatahtlikud Soomest, mõnevõrra hiljem ka Taanist ja Rootsist. Välisabi saabumine tõstis rahva meeleolu, sest nüüd oli selge, et väike Eesti ei seisa hiiglasliku Venemaa vastu üksi. Kõik see hakkas vilja kandma ning 1919 aasta esimestel päevadel suudeti Punaarmee Eestist välja peksta. Johan Laidoner Punaarmee sissemarss Vastupealetung: 1919. aasta jaanurikuu esimesel nädalal olid Eesti väeosad saavutanud taandumise tipu. Pideva taandumise käigus olid väeosadest lahkunud ebakindlad lahingulased ja järele 2010 olid jäänud kõrge moraaliga ja võitlustahtelised sõdurid. Kuigi väeosade koosseisud olid tublisti kahanenud, täitsid nad edukalt oma ülesanded. 7.jaanuaril läks Rahvavägi üle vastupealetungile, edu saavutati Põhja Eestis kuni Jõhvini. 14.jaanuaril said Julius
sõjavägede ülemjuhatajale. 1. detsembril alustas punaarmee ka Pihkvast edasitungi. Lõuna-Eesti vallutamine punaarmee poolt toimus peaaegu ilma lahinguteta. Siitpeale liikus punavägi edasi kokkuleppel sakslastega esimene ootas seni, kuni sakslased jõudsid eest ära evakueerida. Punaste polgu üks osa jõudis tungida Viljandi suunas kuni Hallisteni, kus selle edasitung peatati. Uue hooga rünnakule Sõjaõnn pöördub 1919. aasta jaanurikuu esimesel nädalal olid eesti väeosad saavutanud taandumiste maksimumi. Pideva taandumise käigus olid väeosadest lahkunud ebakindel kontingent ja järele olid jäänud kõrge moraaliga ja võitlustahtelised sõdurid. Kuigi väeosade koosseisud olid tublisti kahanenud, täitsid nad edukalt oma ülesanded. Ka vaenlase väeosade moraalne tase oli tublisti langenud. Puht venelastest koosnevad üksused olid kokku kuivanud, kuna paljud olid väeosadest ära jooksnud.