jne. Esitatud olid muuseas ka lasterõivad, meestele ei pakutud esimeses numbris midagi; teises numbris see puudujääk kõrvaldati. Teatud osa oli pühendatud rahvarõivastest tuletatud mudelitele. Fotosid praktiliselt pole, valdav osa mudelitest on esitletud moejoonistena. Moeajakirja ilmumine kutsus esile elevust nii Eesti NSV-s kui väljaspool seda. Uus väljaanne sai nii positiivset kui negatiivset vastukaja. "Nõukogude Naise" 1954. aasta jaanuarinumbris ilmus Moskva kriitiku Svetlana Razumovskaja eesti keelde tõlgitud artikkel "Riietuskultuuri tõstmiseks". Nõukogudemaa pealinnas leiti, et "Moealbum" sobib küll üldiselt nõukogude inimest teenima, kuid esines ka etteheiteid. "Kutseliste moekunstnike poolt loodud eskiisid on täiesti reaalsed ja praktiliselt teostatavad. Kuid üks eesti moekunstnike ekslikke seisukohti on see, et nad moodide loomisel mitte alati ei lähtu nõukogude inimese kujust
Nendeks olid YAM’i andmetel Hans Speek, Boris Kuum, Oskar Wickman, E. Õurapuu, Eugen Raudsepp ja Kalju Hollas. 270 Samast leiame ka teadaolevalt esimese meie džässitippudele antud erapooletu rahvusvahelise hinnangu, mis osutub ootamatult positiivseks – H. Speeki hinnatakse tasemelt võrdseks tema Ameerika kolleegidega, tõeliseks talendiks tituleeritakse B. Kuum, tugevate džässimeestena leiavad märkimist ülejäänud artiklis nimetatud muusikud. Sama ajakirja järgmise aasta jaanuarinumbris ilmus artikkel pealkirjaga “Jaakko Vuormaa moodustas oma bändi”, kus sai hea hinnangu Boris Kuum nii viiuldaja kui seadete autorina, samuti mainiti Henno Toomingat – mõlemad esinesid koos Jaakko Vuormaa ansambliga.271 Veebruari-märtsinumbris oli leheküljepikkune artikkel, pealkirja järgi küll Jaakko Vuormaa bändi džässikontserdist (Jaakko Vuormaa’s DEBUT-JAZZKONSERT), kuid suur osa artiklist
annaabi.ee 
