teravad kristallid on asendunud ümarate jääterakestega. Seal on kokkupuutepunktide pind väike, rõhk suur ja veekile tekib kergesti. Katsetest on leitus, et samal temperatuuril on suureteralise lume libisevus kaks korda parem kui värskel lumel. Suusatajale on oluline teada, et maha sadanud lume struktuur ja libisevus muutuvad pidevalt. Muutumine on seda kiirem, mida tugevamad on seda põhjustavad tegurid: tuul, päike, aurumine, sula ja külma vaheldumine. Külmal ja päikesevaesel jaanuarikuul muutub lume struktuur märksa aeglasemalt kui päikeserikkal ja keskpäevaste suladega märtsikuul. Aurumine, sulamine ja päike ümardavad kristallide teravaid harusid ja täidavad nende vahesid. Ümara kujuga jääterakesed moodustuvad kristallide vahelduval sulamisel ja jäätumisel. 2.5. suusamäärded Igale ilmale ja lumele sobivat suusamääret ei ole. Seetõttu kuulub määrdekomplekti hulk mitmesuguseid määrdeid. Traditsioonilisi määrdeid on kasutatud aastakümneid
nagu päispäev pimedusega. Vaevalt võis ta maani ulatuvate juuste varjust märgata ta kõhna 1 2 2 ja ranget profiili, vaevalt paistsid riiete alt palja jala varbad, mis jääkülmal kivipõrandal konksu olid kiskunud. Inimese kuju, mida selle nukra katte all vaevu aimata võis, pani värisema. Sellele kujule, kes näis kivisesse pinda sisse kasvanud olevat, paistis võõras olevat liikumine, mõtlemine ja hingamine. Lamades hõredas takuses kotiriides, pealegi jaanuarikuul, paljal graniitpõrandal selles hämaras koldeta kongis, mille längus õhuava väljast ainult põh-jatuult sisse laskis, mitte iialgi aga päikest, ei paistnud ta kannatusi tundvat ega üldse midagi tundvat. Ta oli nagu ta kongki muutunud kiviks ja nüüd keset talve jäätükiks. Ta käed olid kokku pandud, silmad tardunud. Esimesel pilgul võis teda pidada vaimuks, hoolsamalt silmitsedes raidkujuks. Ometi avanesid aeg-ajalt ta sinised huuled hingamiseks 212
annaabi.ee 
