heintaimiku. Soodsamaks peetakse paar aastat kartulit, paar aastat puhkust kuna sellisel juhul jääb taastumisperiood pikemaks kui üle aasta külvaks kartulit! Kesad Kesade harimine hõlmab kõiki enne taliviljade külvi tehtavaid mullaharimistöid, mille ülesandeks on umbrohtude tõrje, taliviljade toitumis- ja niiskusreziimi optimeerimine ning mulla külvikõlblikuks harimine. Levinud on kaks kesatüüpi: - kultuurideta (mustkesa ja jaanikesa ühelehmapidaja kesa; kasutatakse juhul kui põld on umbrohtunud ja sinna järgneb talivili) - kultuuridega kesa (põldhein, varajane oder, rüps, raps, talirukis, hernes, varajane kartul, segatis, mesikas, lutsern, kõrreliste seemnepõld kultuuridega kesa peab vabastama enne talivilja külvi. Talirukkil 20.08-05.09 ja talinisul 25.08-10.09) Kesakultuuride valik on viimastel aastatel läinud pikemaks seoses uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga
Kõigepealt põld küntakse, mõnikord piirdutakse ka koorimisega. Enne sõnniku andmist (tavaliselt juulis) hoitakse umbrohud allasurutuna tavapärase kihiviisilise harimisega. Sõnnik küntakse mulda 15...18 cm sügavusele. Raskema lõimisega mullal on soovitav kaks-kolm nädalat enne talivilja külvi teha ka korduskünd 22...25 cm sügavuselt. Eeltooduist halvimaks variandiks on hiline kesa (ka jaanikesa). Siin saavad umbrohud kasvada ja paljuneda kuni suve alguseni. Alles juunikuine sõnniku andmine ja järgnev kündmine lõpetab nende kasvu. Selle kesatüübi korral püütakse umbrohtudest jagu saada künnijärgse korduva kihiviisilise mullaharimisega. Liigne harimine aga tolmustab mulda, mis rohkete sademete korral võib taliviljade kasvuks optimaalsest enam tiheneda. Kultuurideta kesatüübi valiku määrab ära põldude kultuuristatus. Halvas seisukorras
annaabi.ee 
