Laktatsioonitsükkel algab lehmade poegimisega ja lõpeb kinnijätmisega. Sellele järgneb 40...60 päevane kinnisperiood enne uut poegimist. Kinnisperiood kestab 45...60 päeva. Kinnisperioodi võib vaadelda kui puhkeperioodi, mis on vajalik kogu organismi ettevalmistamiseks uueks lüpsiperioodiks. 51. Lindude sigimine Lindude suguorganid Isastel kõhuõõnes 2 raiga, mis sigimisperioodil oluliselt suurenevad. Raigades valminud seemnerakud liiguvad seemnejuhades kloaagini. Hanelistel ja jaanalindudel paikneb kloaagis veel väljasopistatav suguti, enamikul lindudest see aga puudub või peaaegu puudub. Emaste sugurakke toodab (samuti kõhuõõnes paiknev) munasari. Enamikul lindudel esineb vaid üks (vasakpoolne) munasari, papagoilistel ja pistrikulistel aga kaks. Valmivad munarakud liiguvad munasarjast munajuhasse. Munajuha viimast osa nimetatakse emakaks.Munajuha avaneb kloaaki. Ovulatsioon ja muna moodustumine
sellest, mil viisil käitub iga isend üksikult. Jooniselt 6.4a näeme, et mida suurem on jaanalindude salk, seda vähem aega kulutab iga üksik indiviid keskmiselt vaenlaste jälgimisele (ja vastavalt sellele jääb tal rohkem üle aega toitumiseks). Sellest hoolimata aga salga kui terviku valvelolek kasvab, nii et kasu on siin lausa kahekordne. Täpsem uurimine reetis veel midagi nimelt selle, et vaenlaste jälgimine ei ole jaanalindudel omavahel koordineeritud (mis annaks võimaluse säästa veelgi rohkem aega söömiseks), vaid et iga indiviid käitub oma äranägemise järgi (joonis 6.4b), mistõttu see, mitu isendit parajasti valvab, on täiesti juhuslik On arvatud, et selline juhuslikkusele rajatud taktika võtab vaenlastelt ära võimaluse kohandada oma luuramistaktikat vastavalt mingile korrapärasele valvamissüsteemile. Sellise valvamiskäitumisega kaasneb aga üks teoreetiline probleem, mis seostub kolmandas
annaabi.ee 
