APRILL Gregoriuse kalendri neljas kuu, jürikuu. Teised nimetused mahlakuu, sulakuu, naljakuu, puhkekuu, poolikuu, lihavõttekuu, võru: mahlakuu MAI Gregoriuse kalendri viies kuu, lehekuu. Teised nimetused mahlakuu, õiekuu, rõõmukuu, toomekuu, meiukuu, võru:lehekuu JUUNI Aasta kuues kuu Gregoriuse kalendri järgi, jaanikuu. Teised nimetused kesakuu, pärnakuu, piimakuu, võru:piimäkuu JUULI Aasta seitsmes kuu Gregoriuse kalendri järgi, heinakuu. Teised nimetused juulikuu, suvekuu, jaagupikuu, hoolekuu niidukuu, putkekuu, karusekuu, võru: hainakuu AUGUST Gregoriuse kalendri kaheksas kuu, lõikuskuu. Teised nimetused augustikuu, viljakuu, karusekuu põimukuu, rukkikuu, mädakuu, võru: põimukuu SEPTEMBER Gregoriuse kalendri üheksas kuu. Sünonüümid: Septembrikuu, mihklikuu, kanarbikukuu, sügiskuu, koolikuu, pohlakuu, jahikuu, võru: süküskuu OKTOOBER Gregoriuse kalendri kümnes kuu, viinakuu.
1.Kuude rahvapärased nimetused. Jaanuar- näärikuu, talvistekuu või südakuu Veebruar- küünlakuu, vastlakuu või pudrukuu Märts- paastukuu või linnukuu Aprill- puhkekuu, lihavõttekuu või jürikuu Mai- lehekuu, laulukuu või külvikuu Juuni- piimakuu, pärnakuu või jaanikuu Juuli- heinakuu, jaagupikuu või niidukuu August- viljakuu, pärtlikuu või rukkikuu September- sügiskuu, mihklikuu, kaalukuu või jahikuu Oktoober- viinakuu, kosjakuu või sügiskuu November- mardikuu, lumekuu või kadrikuu Detsember-jõulukuu, talvistepühakuu või talvekuu 2. Lause tähendused. Mihkel vihkab suve ja meelitab talve (Põlva) Suvi sai läbi ning peab hakkama valmistuma talveks. (Mihkli päev 29.september) Mida külmem talv, seda magusam mahl. (Kolga-Jaani) Ongi sõnaotseses mõttes nii
1. mai töörahvapüha, maipüha, volbriöö - nõiad 9. mai kevadine nigulapäev ümber kirikuristi käik, küünalde ja toidu viimine kirikusse, et õnnistust saada. Hommikul kirikuskäik, pärast lahutati meelt. · Juuni (jaanikuu): 24. juuni jaanipäev õhtul süüdati jaanituli, enne seda käidi saunas. 27. juuni seitsmemagajapäev kui sel päeval sajab, siis sajab 7 nädalat järjest. · Juuli (heinkuu, jaagupikuu): 2. juuli heinamaarjapäev naistel töökeeld 10. juuli seitsmevennapäev 22. juuli madlipäev, uudseleivapäev 25. juuli jaagupipäev heinatööde lõpp, viljalõikuse algus. Vikat varna, sirp kätte. See päev andis juur- ja puuviljale maitse. Sai esimese värske kartuli, värsket kala. · August: 1. august makaveipäev toodi kirikust koju pühitsetud vett ja pritsiti loomadele ja kaevu. 10
• Kirmasepüha (kirchmess-kirikulaat saksakeel)- peale kirikuteenistust lahutati meelt, tantsiti, lauldi, osteti vajaminevat kaupa kaupmeestelt ja oli ka abiellumisealiste tutvumise ja kohtamise kohaks. Juunikuu- jaanikuu • 24. 06 jaanipäev- Käiakse omaste haudasid külastamas, süüdati lõke ja käidi saunas. • 27.06 seitsmemagajapäev- • 10.07 seitsmevennapäev- vihma sajab siis sajab 7 nädalat; JUULIKUU- jaagupikuu • 2.07 heinamaarjapäev- naistel töökeeld; maarjapuna joomine. • 10.07 seitsmevennapäev- vihma sajab siis sajab 7 nädalat; • 22.07 madlipäev- uudse leivapäev • 25.07 jaagupipäev- heinatööde lõpp ja viljalõikuse algus; vikat varna ja kirgas kätte; see päev andis juur- ja puuviljadele maitse; sai esimese värske kartuli(Lõuna-Eestis) AUGUST- • 1.08 makareipäev- kirikust toodi pühitsetud vett, pritsiti loomadele, kaevu, et loomad