tekkinud viinamarja kestadest ning on veidi õhem ja kergem, samas kibedam. Puuviljane kasutatakse veinide puhul, kus on rikkalikult mahlasust ja küpsetest viinamarjadest valmistatud veinile iseloomulikke erinevate puuviljade maitset ja aroome. Pole päris sama, mis lilleline, sest puuviljalisel veinil on alati viiteid magususele. Rohune Sobib valgete veinide puhul värske rohelise muru aroomi kirjeldamiseks. Robustne, jõrm heas mõttes elujõulist, aga hetkel joomiseks veel liiga toorest veini iseloomustav väljend. Tammine veinis võib tunda tammevaadi vanillisust ja puidusust. Sageli kipuvad veinimeistrid lihtsamate veinide puhul tammevaadiga liialdama ja see muudab veini puiduselt pargiseks, varjutab veini oma aroomi ja maitse ning veibnid on igavad. Tanniinne sisuliselt sama mis pargine. Tasakaalustatud sama mis elegantne. Kõik veinis leiduvad aroomid ja maitsed on tasakaalus.
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüved on nt ammuma, jorisema, kahisema, kiljuma, nihkuma, paiskama, vabisema. Häälikuliselt ajendatud tüvesid on ka vanemates sõnavarakihtides. Kaugemate sugulaskeelte vastete puhul tuleb aga enamasti arvesse rööpse kujunemise võimalus. Omatüvede hulka võib tinglikult lugeda ka need laenuetümoloogiata tüved, millel on vasteid ainult läänemeresoome keelte lõunarühma kuuluvates keeltes (liivi, vadja), nt abu, jõrm, kasi-(ma), kolku-(ma), niiske, või mis esinevad ainult eesti keeles, nt kaan, noomima, võldas. Suure tõenäosusega on need tüved laenatud mõnest seni teadmata allikast või on tegemist mõne tuntud etümoloogiaga tüve seni kindlaks tegemata variandiga. * indoeuroopa ja indoiraani laenud - Vanima laenukihi moodustavad indoeuroopa laenud. Need on laenatud ajal, mil tõenäoliselt ei olnud veel üksteisest eraldunud ei indoeuroopa keelkonna harud ega ka uurali keelkonna harud. Indoeuroopa