Siia kuuluvad raud ,nikkel,koobalt, nende sulamid, mangaani ja kroomi sulamid. On samuti ferromagneetilised pooljuhid, mida nimetatakse ferriitideks. Nõrgalt magnetiliste ainete magneetumus sõltub väljatugevusest lineaarselt. Ferromagneetikute magneetumus sõltub väljatugevusest keerulisel viisil. Püsimagnetite jaoks kasutatakse kalke ferromagneetikuid, nende jääk induktsioon on suur. Trafode, el.mootorite, generaatorite jm. südamikud valmistatakse pehmest ferromagneetikust, millede jääkinduktsioon on hästi väike. 2.Induktiivne ja mahtuvuslik vahelduvvool Induktiivne vahelduvvool Kui rakendame poolile vahelduva pinge ,tekib poolis vahelduvvool, mis indutseerib eneseinduktsiooni elektromotoorsejõu. Kui eeldame, et poolis R ~ 0, siis vastavalt ohmi seadusele tekib takistus, mida nimetatakse induktiivseks reaktiivtakistuseks ja tähistatakse xL = L = - L di / dt
1) Domeenide kasv 2) Domeenide magnetmomentide pöördumine välise välja suunda Kui need protsessid lõpevad, saavutatakse küllastus, millele vastab küllastusinduktsioon Bs. Magneetimiskõveralt saab leida magnetilise läbitavuse μ . Väikestele väljatugevustele vastab esialgne magnetiline läbitavus μi . Välise magnetvälja perioodilisel muutumisel tekib nn hüstereesisilmus, mille iseloomustavad parameetrid on küllastusinduktsioon Bs, jääkinduktsioon Br ja koertsitiivjõud Hc. Ferrimagneetikud erinevad ferromagneetikutest selle poolest, et neis on osa spinne orienteeritud vastupidises suunas ja nende magnetmomendid on väiksemad. Neid nimetatakse ferriitideks. Tüüpiline esindaja on magnetiit.Nende μ ja Bs on veidi väiksemad kui ferromagneetikutel. Magnetilised omadused sõltuvad temperatuurist. Ülalpool teatud temperatuuri ferromagnetilised omadused kaovad, kuna domeenide struktuur kaob. 21. Magnetmaterjalid
Kuna magneetimiskõver ei ole lineaarne, siis ei ole r konstantne. r on maksimaalne välise magnetvälja tugevusel, kus magneetimiskõver on kõige järsem. Kui pärast küllastust hakata välise magnetvälja tugevust vähendama, siis hakkab mõne aja pärast vähenema ka magnetiline induktsioon materjalis, kuid aeglasemalt, kui see vastaks magneetimiskõverale. Saame nn hüstereesisilmuse (joonis 4.3). Hüstereesisilmuse parameetrid on: Bs küllastusinduktsioon; Br jääkinduktsioon; Hc koertsitiivjõud. Ferromagneetikute magnetilised omadused sõltuvad temperatuurist ja mingil temperatuuril (TCurie) magnetilised omadused kaovad. Omaette rühma ferromagneetikute hulgas moodustavad ferrimagneetikud ehk ferriidid. Neil on domeenides spinnid orienteeritud kahes antiparalleelses suunas. Selle tõttu on neil väiksem B s ja r. Ka nende eritakistus on tunduvalt suurem, kuna nad on sisuliselt pooljuhid. 4.2 Tavalised magnetmaterjalid, nende omadused ja kasutamine
Üksikud on juhuslikult, sellepärast summaarne magnetimoment puudub. Magnetilise induktsiooni sõltuvust materjalis välise magnetvälja tugevusest B=f nim magneetimiskõveraks. Magneetimise efektid: 1) demoeenide kasv.; 2) domeenide magnetmomentide pöördumine välise välja suunda.---- Kui need lõppevad, siis saavutatakse küllastus. Välise magnetvälja perioodilisel muutumisel tekib nn hüstereesisilmus- iseloomustavad parameetrid on küllastusinduktsioon, jääkinduktsioon, koertsitiivjõud. Ferrimagneetiukud erinevad ferromaganetitest, sest osa spinne on vastupidises suunas ja magnetmomendid väiksemad- nim ferriiitideks. Esindaja magnetiit Fe2O3. 30.Magnetmaterjalid. Ferromagnetid on Fe, Co, Ni. Ferrimagnetid on ferriidid. Magnatmaterjalid jaotatakse magnetilselt pehmeteks ja magnetiliselt kõvadeks- erinevus hüstereesisilmuses. Magnatiliselt phmetel on see kitsas ja suur magnetiline läbitavus, küvadel aga väike magnetiline läbitavus.
Kui need protsessid lõpevad, saavutatakse küllastus, millele vastab küllastusinduktsioon . Magneetimiskõveralt saab leida magnetilise läbitavuse . Väikestele väljatugevustele vastab esialgne magnetiline läbitavus i. Erinevad magneetimiskõverad ja neile vastavad sõltuvused H-st on toodud joonisel 13-6. Välise magnetvälja perioodilisel muutmisel tekib nn hüstereesisilmus (joon 13-8). Hüstereesisilmust iseloomustavad parameetrid on küllastusinduktsioon , jääkinduktsioon ja koertsitiivjõud . Ferrimagneetikud erinevad ferromagneetikutest selle poolest, et neis on osa spinne orienteeritud vastupidises suunas ja nende magnetmomendid on väiksemad (joon 13-9c). Neid nimetatakse ferriitideks. Tüüpiline esindaja on magnetiit . Nende ja on veidi väiksemad kui ferromagneetikutel. Magnetilised omadused (näiteks ) sõltuvad temperatuurist. Ülalpool teatud temperatuuri (Curie temp) ferromagnetilised omadused kaovad, kuna domeenide struktuur kaob. 30
pöördumine välise välja suunda. Kui need protsessid lõpevad, saavutatakse küllastus, millele vastab küllastusinduktsioon Bs. Magneetimiskõveralt saab leida magnetilise läbitavuse . Väikestele väljatugevustele vastab esialgne magnetiline läbitavus i. Välise magnetvälja perioodilisel muutmisel tekib nn hüstereesisilmus (joon 11-7). Hüstereesisilmust iseloomustavad parameetrid on küllastusinduktsioon Bs, jääkinduktsioon Br ja koertsitiivjõud Hc. Ferrimagneetikud erinevad ferromagneetikutest selle poolest, et neis on osa spinne orienteeritud vastupidises suunas ja nende magnetmomendid on väiksemad. Neid nimetatakse ferriitideks. Tüüpiline esindaja on magnetiit Fe3O4. Nende ja Bs on veidi väiksemad kui ferromagneetikutel. 21. Magnetmaterjalid (11.2.2) Tüüpilised ferromagnetilised materjalid on Fe, Co ja Ni. Mitmed keraamilised materjalid (ferriidid) on ferrimagneetikud
Kui hakata küllastusolukorras väljatugevust Tehniliselt puhas raud 7000 64 vähendama, ei vähene induktsioon algmagneetimis- kõverat mööda, vaid kulgeb sellest kõrgemal, st. Elektrolüütraud 15000 28 domeenide tagasipöördumine algolukorda toimub Karbonüülraud 21000 6,4 aeglasemalt. Kui väljatugevus on muutunud nulliks, on säilunud teatud jääkinduktsioon (remanents) Br, Vesinikus töödeldud 200000 3,2 raud mille kaotamiseks on vajalik teatud vastassuunaline magnetväli tugevusega Hc, mida nimetatakse Puhta raua monokristall 1430000 0,8 koertsitiivjõuks. Vastassuunaline magneetumine toimub kõvera 2 järgi kuni vastassuunalise küllastu- miseni punktis D. Materjali korduval ümbermag- Tabel 3.6
Nad võivad olla väga erineva kujuga. Üldiselt on ankrule mõjuv jõud F võrdeline pooluste ristlõike pindalaga ja õhupilu magnetilise induktsiooni ruuduga: B2 S F= , 2µ 0 F jõud njuutonites (N) B induktsioon teslades (T) S pooluste ristlõikepindala ruutmeetrites (m²). Tõmbejõudu saab reguleerida voolutugevuse muutmisega mähises. Südamik valmistatakse tavaliselt pehmest terasest, millel on väike jääkinduktsioon ja väike koertsitiivjõud. 53 4 Elektromagnetiline induktsioon 4.1 Elektromagnetilise induktsiooni mõiste Elektromagnetiline induktsioon on nähtus, mille puhul magnetvälja toimel juhtmes indutseerub (tekib) elektromotoorjõud (emj.). Selle füüsikalise nähtuse avastas inglise füüsik Michael Faraday 1831. aastal. Tüüpilisemad on kolm võimalust: 1) juhe liigub paigalseisva magnetvälja suhtes
annaabi.ee 
