Heaks ja halvaks selles mõttes, et ühel juhul on metshaldjas kui kaitsja (lindude, loomade, metsasaaduste), kuid teisel juhul kui deemonlik eksitusolend. Vanema kihistuse kohaselt elavad metsa (st puude, muu taimkatte, metslindude ja -loomade) kaitsevaimud perekondlikult nagu inimesedki. Hoidmise ja kaitsmise, kuid ka valitsemise funktsioonile osutab vepsa metshaldjate kõige tavalisem, palvetes peaaegu ainuvalitsev nimetustepaar mecan izhandaizhed, mecan emägaizhed (`metsa peremehekesed, metsa perenaisekesed').3 Selline perekonda kuuluvus on minu arvates huvitav nähtus, mis võiks olla seotud ehk asjaoluga, et haldjad on kui metsa kaitsjad. Perekonna idee on samasugune, üksteise eest kantakse hoolt ning oma peret kaitstakse. Metsa minnes tuleb paluda metsa peremehe ning -naise õnnistust, et käik läheks hästi korda. Kui minnakse marjule või seenile, siis palutakse, et võidaks soovitut leida. Luba peab paluma
Vt liivi lu'm-jema, u'd-jema, tuul-jema, tu'l-jema~äämä, soona-jema, mõtsa-iza; suo-äämä jne. Vadjas: vesi- emä, vesi-ämmä; jõgõõ-emä, jarvi-emä, jarvi-isä, järvõõ peremmeeZ, · vadja jarvi-pappi, saunapappi, saunamakko, saunapekko. Metsahaldja terminoloogiat lms rahvastel: · Eesti: metshaldjas -hallijas, -halgjas, -alijas; metsaisa, metsaema, metsavaim, metsavalitseja, metsakuningas · Vepsa: mecan izhandaizhed, mecan emägaizhed, mec izhand ja toine pol; I. Vinokurova: mec > mechiin'e, korbhiin'e > metsamez > mecizand, mecemag, meclapsed; kukeri (< sm kekri, köyri) · Vadja: meccä-altiaz, meccä-peremmeez, mecää emä, meccäläin, mecää haamo, mecää piru, mecää paha · Soome-karjala: Agricola Tapio, tapio (mets), metsän kultainen kuningas; metsän emuu; metsähinen; metsänneitsyt, mettänneito, mettänpiika, karu. 21
annaabi.ee 
