Salvador oli peres teine laps. Esimese lapse nimi oli ka Salvador aga tema suri enne Dali sündi. Dalil oli ka noorem õde kes kirjutas hiljem surnud vennast raamatu. 1922 aastal asus Dali õppima kunstikooli nimega Academia de San Fernando. 1926 aastal visati ta rahutuste õhutamise pärast akadeemiast välja. Samal aastal maalis Dali teose ,,Leivakorv" mis andis tunnistust tema suurepärasest joonistamisoskusest. 1929 aastal abiellus Dali oma muusa Galaga kelle pärisnimi oli Elena Ivanovka Diakonova. 1982 aastal määras kuningas Juan Carlos esimene Dalile aadliseisuse. 1988 aastal viidi Dali südamerikkega haiglasse. Dali suri 1989 aastal kuulates oma armastatud heliplaati ,,Tristan ja Isolde". Dali on maetud endanimelise teater-muuseumi krüpti. Dali üks tuntuim teos on ,,Mälu püsivus". https://et.wikipedia.org/wiki/Salvador_Dal%C3%AD
Rahmaninovi muusika eripära sügavam mõistmine ja tunnetamine küllaltki harva esinev nähtus. "Etüüdpildid" op 33 on loodud 1911. aasta suvel Rahmaninovi mõisas Ivanovkas, mis oli talle kõige südamelähedasem paik ja kuhu ta alati igatses tagasi tulla. Selle tsükli puhul tekitab hämmastust loomise kiirus -- kõik need palad on valminud enamasti ühe päevaga. Sellele aitas kindlasti kaasa Ivanovka loodus, rahulik ümbrus, kus helilooja võis segamatult klaverit harjutada ja keskenduda oma loomingulisele tööle. Rahmaninovi jaoks olid siin alati olemas kõik vajalikud tingimused ja teda ümbritsesid talle lähedased inimesed, kes armastasid teda ja suhtusid tema loomingulisse töösse alati suure tähelepanuga. Kõigi op 33 6 etüüdpildi käsikirjal on märgitud täpne loomise kuupäev. Tegelikult
saavutanud. Soomlaste "eestistumine" sai alguse ilmselt nende vähemusse jäämisest ja segaabieludest ning seda soodustas ka keelte sarnasus7. I.Lotkin8 märgib, et Lääne-Siberis on tänapäeval eestlasi ja lätlasi enam-vähem võrdselt, kuid Kovaljovos ja mitmetes teisteski Omi asunduse segakülades on lätlased siiski vähemuses. Eestlased, kes lapsena mõlemat keelt rääkisid, ütlevad end nüüdseks naabrite keele unustanud olevat. Omi asunduse külad Vana-Viru, Uus-Viru, Ivanovka ja Kovaljovo kõik praeguse Omski oblasti piirides- paiknevad lähestikku, ühendusteed on head ja omavaheline suhtlemine pidev. Vanimaks päris eesti külaks Lääne-Siberis ongi Viruküla ehk Revel hiljem Vana- Viru (Starõi Revel), mis asub 120 km kaugusel Omskist ning on asutatud 1861. A. Nigoli9 arvates olid esimesteks, kes Eestist otse Virukülla jõudsid, Mahtra sõjast osavõtjad. Enne 1890. aastaid moodustasidki põhiosa Lääne-Siberi eestlaskonnast väljasaadetud. Virukülas
annaabi.ee 
