Teises maailmasõjas hävitati Narva peaaegu täielikult ja taastati peamiselt tulnukrahvastiku poolt ja selle jaoks. Eestlane on Narvas ikka veel haruldus. Rahvaarvult (69000 2000. aasta rahvaloenduse järgi) on Narva siiski Eesti kolmas linn. Ühtse Narva-Ivangorodi linna kaheksjagamine Eesti ja Venemaa piiriga (formaalselt juba 1944., tegelikult aga alles 1991. aastast saadik) on halvasti mõjunud eelkõige Ivangorodile, mille elanikel polegi õieti kohapealseid töökohti ja kus jäid välja ehitamata veevärk, kanalisatsioon ja mõned muud kaasaegsele linnale hädavajalikud asutused. Raud- ja maanteed mööda läände liikudes jõuame Narvast Sillamäele. See linn tekkis põlevkivikaevanduse juurde. Nõukogude ajal hakati siinsest diktüoneemaargilliidist eraldama uraani tuumapommide jaoks, mistõttu linn salastati ja venestati täielikult
sooviti eraldi delegatsioon saata. On viidatud, et Krumhusen kauples venelastega ja teadis sealseid olusid ning on oletatud, et tsaari vaimuliku poeg, kes oli kaupmees, andis midagi Krumhusenile teada, mis võib Liivimaad ees oodata. Sellest reisist nad ei pääsenud, Moskvasse liikuma nad hakkasid. Tee peal näevad liikumas vägesid, kes liikusid Ivangorodi poole. Ivangorodis näevad nad ülerelvastatust. Moskvasse jõudes oli neil pakkumine, et hakkavad Ivangorodile maksma mingit aastamaksu. Tsaari see ei huvitanud, andis 1.mail Narva kohta armukirja. Krumhusen ja Deden võeti väga hästi Moskvas vastu. Suurt delegatsiooni võeti kehvemini vastu, Narva saadikuid võttis vastu tsaar isiklikult. Sündmused Narvas lähevad omasoodu edasi. Oodatakse abivägesid, aga neid tulemas kusagilt pole. Ordumeister saadab manitsuskirju Narva, et narvakad peavad tublid olema, vastu pidama, alla ei tohi anda. Teada on, et Viljandi komtuur, G
annaabi.ee 
