Rüütli ühiskondlik elu seisnes kas sõjas või senjööri õukonna meelelahutustes. Rüütlite olukord oli mõneti vastuoluline: kui keegi löödi rüütliks, siis oli ta rüütel igavesti, umbes nii nagu preestriks pühitsemise korral, ent rüütliks löömisest ei kujunenud kunagi sakramenti. Teisalt oli tegelik rüütlikarjäär kiirelt mööduv, äärmiselt lühiajaline nähtus. See kattus üldjoontes eluperioodiga, mil iuvenis kuulus mõnda noorte rüütlite gruppi, rändas mööda maad ringi ja otsis seiklusi. Sageli tegelesid noored rüütlid seikluste otsimisega, mis päädisid tavaliselt mõttetu vägivalla ja ülbusega. Kõige levinum seiklus, mis võimaldas samas kõige mõjuvamat eneseesitlust, oli turniir. Esialgu võis turniiridel haavata saada, mistõttu oli kirik turniiridele vastu. Aja möödudes muutusid turniirid aga vähem agressiivseks ja ohtlikuks. Algselt oli turniiride põhialaks suurema arvu
panema; pühenduma; kavatsema, taotlema is, iris n õigus; is dcere õigust mõistma inter praep. c. acc. vahel, keskel, seas; kestel, iussus, s m käsk, korraldus; otsus jooksul istitia, ae f õiglus; õigus interdi adv. päeval, päeva jooksul istus, a, um õiglane; seaduslik; õige intere adv. vahepeal, sel ajal iuvenis, e (comp. iuvenior ja inior) noor; intere, i, itum, re hukkuma, hävima subst. iuvenis, is m, f nooruk interesse inf. praes. sõnast intersum iuvents, tis f noorus(aeg) (u 20.40. interfici, fc, fectum, ere hävitama, tapma, eluaastani) surmama labor, ris m töö; pingutus, vaev; raskus interim adv. vahepeal, seni labr, v, tum, re pingutama, vaeva interior, ius adi. comp. (superl
annaabi.ee 
