I (nom) II(gen lõpp) III (sugu) (kõik 3. Deklinatisoon) II gen lõpp näitab muutust tüves. Idex(kohtunik) dicis m iudic/is ctio(hagi) onis f ction/is Mles(sõdur) litis m mlit/is (militaarne) Opus(töö) peris n oper/is Lx(seadus) lgis f lg/is (legaalne) Is(õigus) iris n ir/is (juriidiline) N iudex G iudicis D iudici Acc iudicem Abl iudice Voc iudex Õpik lk 19 ja 20, tekstis 1 ja 2. Kommentaarid 176. Sõna järg Ladina keeles paikneb täiend põhisõna järel. Lx, lgis f Populus, i m RAHVA (täiend gen) SEADUS (põhisõna nom) = Lx populi Tekstid I 1. Õiguse rajaja. 2. Päranduse omandamine; ajavahemik isiku surma ja pärandi kättesaamise vahel;
Et aga kõik vasallid juba 1284. a. Saaremaal saarlaste isandad olid nii suurte õigustega ka kohtumõistmise suhtes, ei tahaks arvata. Kümnisemaksu vedu väljapoole piiskopkonna piirisid ei võinud õieti ka vasallidel tõsiselt küsimuse alla tulla, vaid ainult ordul ja piiskopil ja siis ka nende foogtidel. Apelleerimist piiskopile põhjendatakse muu seas paavsti eeskirjaga. Paavst Gregorius IX-nda sellekohane eeskiri käib aga ,,ilmliku kohtuniku" (iudice saeculari) kohta (U. B. 145; v. ka U. B. 461: advocatum seu iudicem). Iseküsimuseks jääb muidugi ka, kas neid määrusi selgi korral tegelikult kohe suudeti maksma panna. Igatahes on Saaremaa piiskopi Heinrich II kirja järele 30. IV. 1293 (U. B. VI, 2760) mõlemal pool Pärnu jõge asuvate vastristitute otsekoheseks isandaks veel piiskopp või ordu (neophitorum, qui de juribus consuetis illo domino -respondebunt, sub cuius dominio sita est hereditas eorundem).