saared - nn. järvepõllud, aga vedada sinna ka magedat vett, sest Texcoco oli soolase veega. 1376.a. valisid asteegid endile esimese kuninga Acamapichtli. Saades üha võimsamaks ja astudes sugulussidemetesse kord ühe, kord teise naaberlinna valitseva perekonnaga, arendades diplomaatiat, mängides üht linna välja teiste vastu, tõusid asteegid 14.saj. 30ndatel aastatel Mehhiko oru juhtivaimaks hõimuks. Valitseja Itzcoatl lõi koos Tlacopani ja Texcocoga sõjalise kolmikföderatsiooni, milles juhtrolli hakkas mängima Tenochtitlan. Koalitsiooninõukogu juhtisid kuningad: Texococo valitseja vastutas seadusandluse ja suurte ehitustööde, Tlacopani valitseja kunstide ja käsitööde, Tenochtitlani kuningas Itzcoatl aga välispoliitika eest. Ta oli ka sõjajõudude juhataja - tlacatecuhtli, mis muutus keisri tiitliks. Järgmise valitseja
Chichén Itzá elas kauem kui enamik maiade linnu see oli asustatud veel 1440. aasta paiku. Kõigil neljal trepil oli 91 astet. Koos templiukse ees oleva astmegandsid need kokku 365 päevade arvu maiade aastas. Asteegid Viimase Ameerika põlistsivilisatsiooni lõid Mehhikos rohkem kui seitsesada aastat tagasi asteegid(1350- 1521 a pKr). Nad olid rändhõim, kes jõudis Mehhiko orgu 13. sajandil. Umbes 1430ndatel aastatel alustati riigi laiendamist, eesotsas selleaegne valitseja Itzcoatl. 1500. aastaks kuulus asteekidele mehhiko suurim impeerium. Asteekide kultuur on saanu palju mõjutada samas piirkonnas elanud rahvaste omast olmeegidest ja tolteegidest. Nagu teised hõimud, kummardasid ka nemad palju erinevaid jumalaid näiteks Huitzilopochtl (sõja- ja päikesejumal), Quetzalcoatl (tarkusejumal), Tezcatlipoca (saatusejumal), Xipe Totec (kannatuste jumal) jne. Usuti, et kui nad ei too sõja-ja päikesejumal Huitzilopochtlile inimohvreid, saabub maailma lõpp
annaabi.ee 
