Kahjuks osutus kaitse enamasti vaid nimeliseks, sest ei arvestatud piisava lt puisniidu kui pool- loodusliku koosluse iseärasusi. Niitmist ei seadustatud kohustuslikuks ning keelati ka puude raiumine. Seetõttu võsastusid suuremal või vä iksemal määral kõik Eestis kaitstavad puisniidud. 12 Eestis ulatub niitude aktiivse kaitse ajalugu mitme aastakümne taha, olgu siis Eerik Kumari sõnastatud vajadus jätkata loodaval Matsalu looduska itsealal niitmist ja karjatamist või Kaljo Porgi pingutused taastada ja hooldada Laelatu puisniitu. Siiski võib vä ita, et tänapäevane niitude kaitse sai alguse pärast Eesti iseseisvuse taastamist. Põllumajanduse raskused üleminekul turusuhetele ähendasid järsult varasemat niitude hävitamise ohtu ja suurendasid mitu korda karjatamise ning niitmise lõppemisest 11 ,,Keskkonnaõi gus" Hannes Vei nla, Talli nn 2005, l k 245 -246. 12 ,,Puisniidud" T. Kukk, K. Kull, Maritima 9 tuleneva id ohte
8318,95-8250,00 = 68,95 EUR taotlejale toetust ei maksta. (http://www.pria.ee/et/toetused/meede/poolloodusliku_koosluse_hooldamis e_toetus_2011/) 14 Kaitse-eeskiri Lisaks üldisele looduskaitse seadusele on igal kaitsealusel objektil oma kaitse-eeskiri , kus on väga täpselt ära määratud kaitseala piirid, kaitse eesmärk, kaitseala valitseja, lubatud ja keelatud tegevused, lennuliiklus ka itsealal, teadusalaste välitööde korraldus, tegevuste kooskõlastamine ka itsealal. Eraldi on lahti kirjutatud sihtkaitseööndi ja piiranguvööndi piirid ning lubatud ja keelatud tegevused. (https://www.ri igiteataja.ee/akt/12863102) Kasutatud kirjandus ,,Väike käsiraamat neile, kes loodusest hoolivad" Eesti Terioloogia Selts, Eesti Looduseuurijate Se-lts, Koostanud Piret Kirista ja ja Uudo Timm, Tartu 2006 ,,Esimene Eesti looduskaitse seadus" Koostanud Andres Tõnisson, Tallinn 2006
annaabi.ee 
