Esimese eesti rahvusest luuletajana on ajalukku läinud Puhja köster ja koolmeister Käsu Hans. Käsu Hans sai kuulsaks Põhjasõja aegse Tartu hävitamise (1704-1708) ainelise kaebelaulu autorina. Oh! ma waene Tardo Liin: Mes sündi nüüd siin minnoga Perratu ma olle siin: Kes woib mo päle Kaeda? Mo Pat mulle teggi sedda, Et mul johtu ni suur Hedda, Sedde pea nüüd tundma siin, Oh! ma waene Tardo Liin. (Kaebelaulu esimene salm) Temaatiliselt jaguneb ,,itkulaul" kolme, peaaegu sümmeetriliselt ühepikkusse ossa. Esimene sisaldab ka sissejuhatuse ning viimane lõppmoraali. Esimeses osas, pärast ühesalmilist algust, jutustatakse nii Tartu endisest rikkusest ja õnnest kui ka kõrkusest ja kalkusest. Alates 10. salmist jutustab teine osa venelaste tulekust, Tartu vallutamisest 1704. aastal ja sellele järgnevast rõhumisajast. See tipneb 20. salmis mainitud raehärrade poomisega. Kolmas sisuline osa, alates 21. salmist, kõneleb kodanikkonna
surnute kuningas. Niisugune on Osirise müüt oma põhijoontes. Sellest müüdist on säilinud hulk teisendeid, mis nähtavasti on pärit jumala eri austamiskeskustest. Osirise kultus rikastus Keskmise riigi ajastul sel teel, et temasse lülitati, seoses Isise nutuga lahkunud Osirise pärast, nood leinalaulud, milles egiptuse lesed nutsid taga oma surnud mehi. Ühel papüürusel on säilinud Isise ja Neftise itkulaul surnud venna Osirise üle: "Tule, Osiris, oma koju... Oo, kaunis noormees, tule ja vaata mind: ma olen ju sinu õde, keda sa armastad. Ära lahku minu juurest. Un-nofer, tule kohe oma koju tagasi. Ma ei näe sind ja minu süda leinab ning minu silmad otsivad sind. Ma tahan sind nii väga silmitseda. Võin ma väsida sinule vaatamast? Magus on sind näha... Tule oma õe, tule oma naise, tule oma abikaasa juurde. Mina olen su õde samast emast, ära lahku minust.
annaabi.ee 
