Küllap oli seal kulda või muusugust vara. Eks nemadki soovisid kodustele midagi kinkiks kaasa viia. Mehed ootasid ära, mil Odysseus magama jäi ja päästsid koti lahti. Oi õnnetust! Aiolos oli Odysseusele andnud nahkpauna suletud vastassuunalised tuuled, et kergendada tal kojujõudmist. Mis nüüd sündis, kuuleme sangari enda suust: Tehtigi lahti siis paun. Ja välja sest tormasid tuuled kõik! Maru hirmus haaras mu itkevad sõbrad ja taas meid suurmerel kaugele viis kodurandadelt. Kui uni läks mult, kahtpidi kaalus uljas mu meel siis süngena: kas jo siin kohe heita end laevast ja hukkuda tormavais laineis või kõik vaikides kanda ja jääda nii veel eluilma. Eepose kümnendas laulus kirjeldab Odysseus oma laevastiku hukku laistrügoonide-
elati välja tugevaid ja valulisi tundeid. Itkudel oli ka muid, ennekõike uskumuslikke ülesandeid: loodeti, et surnuitkud kergendavad surnu siirdumist ja asetumist sealpoolsusesse, ja kui surnuga sooviti kontakti saada, tehti seda samuti itkude kaudu. Itke esitati ka pulmades, mõrsja kodust lahkumine. Nekrutiks astumise puhul samuti, poeg võib-olla ei naase tsaariarmeest. Itkude esitajad olid alati naised. Itkejana võib vastavalt olukorrale esineda ema, naine, tütar, õde jne. Surnud itkevad naispoolsed lähiomaksed, pulmades aga kuulub itkemine mõrsjale ja tema emale. Itke esitati kirstu juures ja kalmistul. Itkudele on omased värsked algriimid, lausete pikendamine äärmise võimaluseni , kordamine ja loetlemine ja omapärane kujundikeel. Loitsud Esindavad maagiat, püüdeid asju üleloomulike abinõudega mõjutada, kui ratsionaalsed vahendid on lõppenud. Raviti haigusi, tõrjuti kadestajate paha silma, aidati kaasa sünnitusele,