öösärgid ning ohtrasti pitse ja paelu. Surm Surnu pesti, mähiti surilinasse ja maeti niipea kui võimalik. Kirste ei tunnistatud, kuna muhameeldased usuvad, et keha tuleb põrmule vahetult tagasi anda. Rahvarohkeid usutalitusi ei peetud, kuid maja uksed hoiti nelikümmend päeva lahti, et kõik, kes seda vajalikuks pidasid, saaksid sisse astuda ja kaastunnet avaldada. Külastajaid kostitati. Neljakümnendal päeval tuli elukutseline itkeja ja hakkas leelutama salme Koraanist, naised katsid pea, palvetasid ja saatsid kadunu hinge igavikuteele. Mälestussamba järgi sai otsustada, kas hauas puhkab mees või naine naise sambale oli kaeverdatud lilli, mehele turban. Haaremid tänapäeval Mitmenaisepidamine kuulutati väljaspool seadust olevaks küll Türgis ja Hiinas, nende suurimate haaremirahvaste hulgas, kuid endiselt õitseb see Lähis-Idas ja Aafrikas. Indias on mitu naist küll
tema poolt kunagi antud vormilised jooned võivad mälust sõltuvatena säilides üle elada ka järske muutusi. Luuletaja on üpris sõltumatu oma keskkonnast. Suuliselt edasikanduva runo loojal ei tasu minna oma kollektiivi vastu või lüüa sellest lahku. Ajaviitena kasutatud rahvapärimus, nt muinasjutud ja eriti lüürilised runod olid altid varieeruma. Itke loodi iga esitusolukorra jaoks eraldi; itkeja kasutas traditsiooni poolt määratud erikeelt, stiili ja ainestikku ning väljendas nende abil oma isiklikku tundekogemust. EEPILINE RAHVALAUL Teemad ja kronoloogia Kalevalamõõduliste jutustavate runode ainestikku on rühmitatud: 1. Müüdirunodes jutustatakse alg-aja loomistöödest, maailma ja selle eri nähtuste - ka ainelise kultuuri esemete- sünnist. Paljud müüditeemad osutavad ürgsele , eelkristlikule kultuurile. 2
annaabi.ee 
