Evolutsiooniteooriale panid aluse Darwin ja Wallace. Optimaalse kurna suuruse kujunemine (clutch size). Järglaste arv 1 paljunemispingutuse käigus. a) Evolutsioon liigub alati suurema fitnessi suunas. Suurem fitness = rohkem elujõulisi järglasti (lapselapsi). See on genotüübi suhteline ppanud tulevastesse põlvkondadesse. Mida suurem kurn, seda suurem fitness b) Olemas optimum, kus summaarne kohasus on suurim. Linnud on iteropaarsed – palju paljunemispingutusi (vs iteropaarsed – 1 paljunemine elus). Väga suur kurna suurus kurnab emast ja on võimalus, et ta ei saagi rohkem järglasi. Enese säilitamine on oluline! c) Paljunemine hind – tuleb kontrolli all hoida. Võimalikult suur summaarne kohasus järglastele ja ema säilitus. Koht, kus optimumaalse kunra suuruse vahe on suurim. 66 LÕIVSUHE - Negatiivne seos erinevate võimekuste vahel piiratud ressursi tingimustes
ISENDITE LOENDAMINE Populatsioon e asurkond on rühm ühe ja sama liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal kindlal territooriumil. Populatsiooni liikmed on võimelised paljunema ja andma elujõulisi järglasi. Populatsiooni tihedus on isendite arv pinnaühiku (või lehe jne) kohta. Liigid jaotatakse kahte suurde rühma: semelpaarsed paljunevad elu jooksul ühe korra; iteropaarsed paljunevad elu jooksul korduvalt. Semelpaarsetel liikidel on väga suured ressursid paljunemiseks, kuid surevad varsti pärast paljunemist. Iteropaarsetel on aga ressursid kasinad, aga jäävad ellu. Seemnepank e seemnevaru on idanemisvõimeliste seemnete varu mullas., mis võimaldab taimekoosluste uuenemist olemasoleva hävimise või hõrenemise korral. ENERGIA Elton sõnastas: suuri loomi on alati vähem kui väikesi.
Iteropaarsus tasub ennast ara vaid järgnevatel tingimustel: ● Keskkonna etteaimamatu iseloom, mille tõttu on noorte järglaste suremus vahel väga suur. Kui ühe polvkonna järglased hukkuvad, on võimalik oma geenid edasi anda järgneval sigimiskorral. ● Ressursside üldine nappus. Sel juhul põhjustaks suure hulga järglaste korraga ilmumine väga tugeva konkurentsi ja suremus oleks suur nii järglaskonna kui vanemorganismide seas. Suurem osa K-strateege on iteropaarsed. Tegelikult on iteropaarsuse (ja tegelikult ka semelpaarsuse) tasemeid mitu. Nii naiteks muneb kalakajakas igal aastal 3 muna ja seda kümne aasta jooksul, rasvatihane aga 10 muna igal aastal ja seda kolm aastat. Ka semelpaarsus ei pruugi tingimata tähendada kõigi järglaste vabastamist ühe korraga. Seda võib teha ka järkjärgult mitme päeva jooksul. 42. Suured vs. väikesed järglased? K-strateegidel on enamasti vähe järglasi, kuid need on kasvult suured (nn. hea kvaliteediga) ja
annaabi.ee 
