prototüüpimine (Incremental prototyping). Ühekordse prototüüpimise põhimõtted on järgmised: Sellised prototüübid tuleb peale loomist likvideerida, sest nad ei ole heaks baasiks tegelikule süsteemile - näiteks ei pruugi nende alusel täita mittefunktsionaalseid nõudeid, prototüübi struktuur ei sobi edasiseks arenduseks ega vasta ka muudele kvaliteedi nõuetele. Kokkuvõtvalt, erinevalt koskmudelist ei koostata iteratiivsete arendusmudelite järgi esmalt kõikehõlmavat analüüsidokumenti, milline sisaldab muutumatuid kasutajate vajadusi ning „kirjutatakse verega alla" süsteemi tellija ja realiseerija vahel - iteratiivsed 17 mudelid võimaldavad lihtsamalt viia sisse muudatusi süsteemi, saada kasutajatelt varajast tagasisidet, testida arendusprojekti varajases faasis süsteemi arhitektuurilise lahenduse sobivust jmt
Trahv on seda suurem, mida suurem on piiririkkumine. Põhimõtteliselt tähendab selle meetodi kasutamine lisatingimustega optimeerimisülesande teisendamist tingimusteta optimeerimisülesandeks. Meetod sobib väga hästi ka võrratusekujuliste lisatingimuste arvestamiseks. Trahvifunktsioon T peab olema kumer, monotoonselt kasvav, kui muutuja y kaugeneb lubatavast piirist ja 0, kui muutuja u asub lubatavas piirkonnas. Trahvifunktsioonide kasutamine halvendab iteratiivsete optimeerimismeetodite koonduvust, kui optimeerimise algoritmid on küllaltki lihtsad. Üldjuhul võivad optimeerimisülesanded sisaldada nii võrrandikujulisi kui ka võrratusekujulisi lisatingimusi. Lagrange'i meetodiga lahendamine: Võrrandite kujul antud piirangutega (tingimuslik) optimeerimisülesanne taandatakse piiranguteta (tingimusteta) optimeerimisülesandeks ja seejärel lahendatakse. 1. Koostada Lagrange funktsioon, leida sadulpunkt, 2. Koostada optimaalsustingimused, 3.
mitmeotstarbelised lülitused, mille abil realiseeritakse suvalisi binaarloogika funktsioone. Universaalseteks loogikalülitusteks on kommutaatorid, programmeeritavad loogilised maatriksid (PLM - programmable logic matrix) ja mälud. Ühetaolise ja korrapärase ehituse tõttu nimetatakse neid ka homogeenseteks pooljuhtstruktuurideks. Üldjuhul nimetatakse homogeenseks polüfunktsionaalsetest elementidest koosnevat ühesuguste korduvate (iteratiivsete) sidemetega struktuuri. Polüfunktsionaalseteks nimetatakse elemente, mis realiseerivad mitmeid loogikafunktsioone. Soovitava funktsiooni valikuks peab polüfunktsionaalset elementi saama häälestada. Häälestamine toimub mitmeti: nii vajalike elementidevaheliste ühenduste lisamisega kui ka olemasolevate ühenduste katkestamisega. Näiteks olgu püsimälud ja programmeeritavad loogilised maatriksid (PLM). Samuti on olemas
Need on loogilised polüfunktsionaalsed ehk mitmeotstarbelised lülitused, mille abil realiseeritakse suvalisi binaarloogika funktsioone. Universaalseteks loogikalülitusteks on kommutaatorid, programmeeritavad loogilised maatriksid (PLM - programmable logic matrix) ja mälud. Ühetaolise ja korrapärase ehituse tõttu nimetatakse neid ka homogeenseteks pooljuhtstruktuurideks. Üldjuhul nimetatakse homogeenseks polüfunktsionaalsetest elementidest koosnevat ühesuguste korduvate (iteratiivsete) sidemetega struktuuri. Polüfunktsionaalseteks nimetatakse elemente, mis realiseerivad mitmeid loogikafunktsioone. Soovitava funktsiooni valikuks peab polüfunktsionaalset elementi saama häälestada. Häälestamine toimub mitmeti: nii vajalike elementidevaheliste ühenduste lisamisega kui ka olemasolevate ühenduste katkestamisega. Näiteks olgu püsimälud ja programmeeritavad loogilised maatriksid (PLM). Samuti on olemas ümberprogrammeeritavad püsimälud ja loogilised maatriksid.
annaabi.ee 
