Pärast materjalide uurimist ja selle essee kirjutamist arvan ma, et Eesti edasine majandusareng tugineb tootlikkusele. Tänu tootlikkuse kasvule saavad tõusta ka palgad. Kui aga palk tõuseb ilma tootlikkuse kasvuta siis on see kasv alusetu ning ei vii pikemas perspektiivis kuhugi. Kasutatud materjal: 1. http://euro.postimees.ee/010307/esileht/arvamus/247466.php 2. http://ettk.tooandjad.ee/et/kommentaarid/2007/11/item24356 3. http://wwx.tarbija24.ee/030907/esileht/olulised_teemad/tarbija24/too/280692.php
Kas Eesti edasine majandusareng tugineb kiirel palgatõusul või tootlikkusel? Majandusareng oleneb paljudest teguritest. Majandusareng on igas riigis erinev ning oleneb riigi majanduse eripärast ja iseloomust. Praegusel kriisiajal on tekitanud palju küsimusi, kuidas on maailma ning ka Eesti majandus sellisesse suurde kriisi sattunud ning kuidas sellest välja tulla. Et teada kuidas edasi minna, peame kindlasti läbi mõtlema ja analüüsima minevikku ja tegema omad järeldused. Rando Värnik kirjutab oma artiklis, et tänu tootmistegurite vabamale liikumisele, mida on soodustanud Euroopa Liiduga ühinemine, on meil kujunenud surve palgakasvule. Palgakasv aga ei tulene mitte niivõrd tööjõu tootlikkusest, kuivõrd tööjõu liikumisest tootlikumatesse regioonidesse ja ettevõtte võimalusest odavat laenuraha kasutada. Tööjõu madal tootlikkus ongi Eesti tegelik probleem. Kindlasti ei saa väita, et meie inimene teeb vähe...
annaabi.ee 
