(Tingern) ning Laides'i (Laiden) mõisi. Mis puutub Eestisse, siis ei puudu ka siin pea üheski väikses provintsilinnas enam- vähem huvitavaid ehitisi sellest ajast. Kõige rikkalikumalt (vähemalt arvuliselt) on esindatud klassitsism aga Tallinnas, kuigi siin klassitsistlikud ehitised jäevad varju keskajast säilinud ehitiste kõrval11. Tallinnas on muu seas ehitisi kahelt silmapaistvalt autorilt kuulsalt sakslaselt Engel'ilt ja itaallaselt Rusca'lt. Engel oli Tallinnas linnaarkitekt aa. 1809-181412. Mis ta siin on ehitanud, pole seni kindlaks tehtud; stiilikriitiliste kaalutluste põhjal võiks teda pidada Toompeal oleva end. Üxküll'i maja, praeguse rahaministeeriumi hoone autoriks. Rusca plaanide järele on ehitatud aa. 1825-1827 kreeka-katoliku usu Nikolause kirik Vene tänaval13. Silmapaistvamad klassitsistlikus stiilis hooned Tallinnas peale mainitute oleksid:
itaallast, üritades seejuures võrgutada noort ameeriklannast ajakirjanikku Patriciat (Jean Seberg) ja veenda teda Rooma pagema. Samal ajal, kui kõik on kinni võlgniku rahasumma taga, jõuavad kaks uurijat Michelile järjest rohkem kannule. Patricia, saades teada Micheli saladuse, on küll mõnda aega temaga jooksus, kuid otsustab siiski ta lõpuks võimudele üles anda. See kulmineerub sellega, kuidas viimaks itaallaselt Antoniolt raha kätte saanuna Michel uurijatelt kuulitabamuse saab ja pärast tuterdavat põgenemiskatset siis viimaks kokku kukub ja sureb. Mis mulle selle loo struktuuri juures meeldis, on see, et Michel tulistab surmavalt politseinikku kohe filmi alguses, andes automaatselt edasisele tegevustikule pingestatuse, olgu selleks kas järjekordse auto varastamine või lihtsalt vestlused 15
annaabi.ee 
