sedavõrd, et esines teksti üheaegset skaneerimist kõigis häältes, mis tekitas muusikas lihtsa akordika. Häälte kooskõla-harmoonia-mängib järjest suuremat rolli, tihti pole üksikhääled kuigi iseseisvad, vaid võivad moodustada kahe-või kolmehäälseid gruppe. IV põlvkond V põlvkond (1560- 1600) 16. Sajandi teisel poole muusikapildis tõusid esiplaanile itaallaased Madalmaade polüfooniastiili alusel kujunes mitu uut koolkonda Tolleaegses muusikas sai ideaaliks jõuline, värvirohke ja isikupärane väljendus Polüfooniareeglid kaotasid oma ranguse ja suurema tundelisuse Ekspressiivsus ja dramatism iseloomustavad seda ajajärku kõige selgemalt Phillip De Monte (1521-1603) Orlandus Lassus (1532-1594) Link loole ,,Matona, mia cara" (,,Mu armas preili")- http://youtu.be/44NYeyO9W18
traditsioonid. Eestlased hakkasid end eestlastena teadvustama 19. sajandi teisel poolel. Rahvuse mõiste esil ekerkimine on seotud mitmete suundumustega. Näiteks: o poliitiline killustus üks rahvus on jagatud erinevate riikide vahel (nt Saksa väikeriigid, Itaalia väikeriigid tahtsid sellest vabaneda) o rahvuslikust rõhumisest vabanemine (nt itaallaased Austria võimu all ning Venemaa rõhu all olnud väikerahvad, kelle üle valitsesid baltisakslased ja venelased, tahtsid vabaneda rahvuslikust rõhumisest). Baltisakslaste ja venelaste rõhu alla kannatasid eestlased, lätlased jne, soomlased kannatasid rootslaste rõhu all, Austria rõhu all kannatasid slovakid, sloveenid jt. Rahvuslikus liikumises eristatakse erinevaid etappe..