-) tähestikkiri -) demokraatlik linnakord + kodanik -) teaduslik-filosoofiline maailmapilt + teadusharud -) teater + kirjandusteosed -) Olümpia mängud + sport ja kehakultuur Vana-Rooma * Itaalia rannajoon oli tunduvalt vähem liigendatud, kui Kreeka oma, seega oli vähem sadamaid ja maismaal oli tunduvalt rohkem ühendusteid see kõik aitas kaasa ühtse riigi tekkele. * 2000 e.Kr rändasid sinna hõimud, keda nimetati itaalikuteks. * Itaalikute seas leidub ka teisi hõime ja neist ehk kõige olulisemad olid latiinid (ladina keel) ja nad elasid tiberi jõe piirkonda ning see maakond oli Laatiumi maakond. * Veel kuulusid itaalikute hulka sabriinid, brutid jne. * Itaalikud asusid elama Kesk- ja Lõuna-Itaaliasse. * 900 e.Kr rändasid Itaaliasse etruskid, kes asusid elama Arno jõe kallastele selle maakonna nimi, kus nad elasid, kandis nime Etruuria. * Nemad asustasid kunagise Põhja-Itaalia. * 750 550 e
saatusest on teada, et Sulla valitsemise ajal toimus etruskite ülestõus roomlaste vastu. Kui varasemal ajal olid etruskid valitsenud roomlasi ja hiljem ise roomlaste all olnud siis nüüd nad tõusid roomlaste vastu üles. Ülesõus suruti veriselt maha ja tapeti palju etruske, need kes ellu jäid tasapisi assimileerusid roomlastega. Rooma linna tekkimine Arheoloogiliste leidude põhjal n teada, et Laatsiumi maakond asustati 10-9saj eKr indoeuroopa hõimude poolt, neid hõime nimetatakse itaalikuteks ja neist olulisemad on 2: latiinid ja sabiinid. Kuna tiberi jõe äärne ala oli soine, siis asulad tekkisid _____. Tähtsaim neist ca 30 asulast kandis nime Albalonga. Muistne Rooma asus ca 25km tiberi jõe kaldast, seal alal leidus ka soola. Rooma linn tekkis kui 8saj ühinesid latiinide ja sabiinide asulad, muistne rooma tekkis 7le künkale. Neis küngastest vanimad asustatud kohad olid: Palatinus, Kvirinaal ja Kapitoolium
annaabi.ee 
