aasta haaras kaasa ning sotsiaaldemokraatliku partei salajase tegevusega ühinenud Tuglas levitas lendlehti ja käis kõnepidajana mööda Eestit. Ta arreteeriti ja ta pidi istuma 2 kuud Toompea vanglas. Pärast vabanemist läks kirjanik maapakku, sest revolutsioonilise tegevuse eest ähvardasid teda veel märksa tõsisemad karistused. Tuglas elas paguluses peaaegu 11 aastat. Põhliseks asukohaks oli Soome. Retki tegi ka lääne poole: Pariisi, Saksamaale, Sveitsi, belgiasse, Itaaliassse, Hispaaniasse. Täiendas oma keelteoskust, õppis tundma Euroopa kultuuri, pühendades suurt tähelepanu kujutavale kunstile. Pidevas vahistamisohus elades, pidi ta end varjama. Kasutas erinevaid nimesid ning dokumente, esinedes vaheldumisi kui Villem Grünthal, Gustav Suits, soomlastest tuttavad Ilmari Aalto, Fredrik Alander jt. Sageli pidi ta end maskeerima. Pärast 1917. aasta Veebruarirevolutsiooni võis Tuglas lõpuks avalikult kodumaale naasta.
II Periood Prantsuse uue kuninga Francois I (oli muide Karl V vastaskandidaat keisritroonile1519) ajal jõudis võitlus Itaalia pärast ägedaimasse faasi. Samal ajal hakkas välja kujunema Habsburgide dünastiline hiigelimpeerium, mis ümbritses Prantsusmaad peaaegu kõikjalt, kujutades endast ohtu Prantsusmaa terviklikkusele ja põhimõtteliselt isegi iseseisvusele. Samas oli Itaalia – seekord pigem Põhja-Itaalia, eriti Milano - endiselt ahvatluseks Pranstsumaale. 1515 tungis Francois Itaaliassse ja hõivas Milano. Kui Karl V 1519 keisriks sai algas vahelduva eduga ja ajuti vaibuv sõjategevus Francois ja Karl V vahel, mis lisaks Itaaliale toimus ka Püreneedes, Flandrias ja mujal. Pigem Habsburgidega oli liidus Inglismaa, kes hõivas Calais’. Samas toetas Prantsusmaa shotlaste võitlust Inglismaa vastu ja paljusid Saksa keisri-vastaseid vürste. 1525 sai Francois rängalt lüüa, langes koguni vangi ja oli sunnitud allakirjutama alandava Madridi rahu