) Michelangelo di Lodovico Buonarroti Simoni (6. märts 1475 Toskaana Caprese – 18. veebruar 1564 Rooma) oli itaalia maalikunstnik, skulptor, poeet ja arhitekt. (Viimane kohtupäev, Sixtuse kabeli lagi, „Taavet“(skulptuur)) Michelangelo esindab äärmuslikul viisil kõrgrenessansile tüüpilist usku kunsti väärtuste ja kunstniku erilisusesse. 4.Millised olid Madalmaade kunstiiseärasused 15.sajandil? Madalamaade kunsti iseärasused: üldine suund ja vaimne tähendus olid samad, mis Itaaliaski, kuid oluliste erinevustega. Madalmaade kunstis ei ole antiikkunsti eeskuju ega jumalike proportsioonide otsingut, kunst oli linnakodanike kätes, mitte ei täitnud tellimusi ning ka elurõõmsust, toretsevust ja elegantsust on M-maades vähe, sest seal olid esikohal inimeste ja võrdsuse ja õigluse põhimõte. Usulised meeleolud olid süvenenumad, toodi taevalik olmelisusesse, sageli on piltidel õpetlik tähendus. M-maade kunstnike peamiseks eemärgiks oli hingeelu avamine ja loomutruu
tähelepanu eriti karakterite kujundamisele. Tema arengu peasuund läks järjest enam komplitseeritud karakterite poole, tema õnnestunumad tegelaskujud pärinevad külamiljööst. Kitzbergi küpsemate näidendite juurde on sageli pöördunud meie teatrid. Huvi tema loomingu vastu on tuntud ka Lätis, kus lavastati ,,Tuulte pöörises" ja ,,Libahunt" 1914. aastal, ,,Neetud talu" 1926. aastal ja ,,Püve talus" 1935. aastal. ,,Libahunti" lavastati veel Ungaris, Ukrainas ja Itaaliaski. Kitzbergi näidendite paremik on säilitanud tunnetusliku väärtuse tänapäeva inimese jaoks. Humanistina vastandas Kitzberg end järjekindlalt kõigele sellele, mis ahistas ja pidurdas inimväärikuse arengut, kuigi ta ei mõistnud kodanliku ühiskonna pahede sotsiaalseid juuri. Täies ulatuses ei ole Kitzbergi näidendite tegelased ja probleemid, millele kirjanik ei suutnud anda küllaldast filosoofilist kandvust, säilitada järeltulevate põlevede huvi. Kuna ka
teemadel. Seintele maaliti peamiselt freskotehnikas, puutahvlitele temperavärvidega. Hakkasid levima ka õlivärvid. Masaccio (1401-1428) ,,Püha kolmainsus" (fresko), Brancacci kabeli freskod. Andis ruumilisuse maalidele ja kehalisuse, kasutas valguse suunamist ja varje. ,,Paradiisist väljaajamine" (fresko, Firenzes). Alles 1440a. huvitusid kunstnikud tsentraalperspektiivi kasutamisest. Madalamaade kunsti iseärasused: üldine suund ja vaimne tähendus olid samad, mis Itaaliaski, kuid oluliste erinevustega. Madalmaade kunstis ei ole antiikkunsti eeskuju ega jumalike proportsioonide otsingut, kunst oli linnakodanike kätes, mitte ei täitnud tellimusi ning ka elurõõmsust, toretsevust ja elegantsust on M-maades vähe, sest seal olid esikohal inimeste ja võrdsuse ja õigluse põhimõte. Usulised meeleolud olid süvenenumad, toodi taevalik olmelisusesse, sageli on piltidel õpetlik tähendus. M-maade kunstnike peamiseks eemärgiks