· Karolingide ajal tekib hõimudemokraatia · Ottoonid alus piiskoppide ja riigiabtide võimule. Kirikust sai riigi ühtsuse tagaja. Peagi aga tuli · Investituuritüli Heindrich IV ja Gregorius VII vahel. Paavst tahtis tugevndada ilmalikku võimu Itaalias ning vaimuliku võimu Euroopas. · Hohenstaunide dünasta võimutses väga sageli · Friedrich I Barbarossa 1152. muudetakse Austria hertsogiriigiks. Uppus Ristisõdades mägijõkke. Tekkis nö Itaaliapoliitika. Võimu alused: riigivaldus, staufide perekonna valdused, kositakse Ülem-Britannia printsess Beatrix. SAKSA TUNG ITTA · 11.saj toimus koloniseerimine · Keiser Lothar 1125.aastal · Kolmeväljasüsteem põllumaj. tehnika arend ning intensiivistumine · 14. sajand lõppes · Habsburgide dünastia 14.-15.sajand · Asustuse liigid: suurkülad, linnad, slaavi asulad ning asulad saksa õiguse alusel. · Kuni 19.sajandini jääb killustatuks PRANTSUSMAA
laavlased-Madgeburgipiiskopkond-idakolonisatsioon-markkrahvkonnasüsteemi das-kroonitikeisriks-päästisBerengarikäest Otto II (valitses 973-983) Abiellus Bütsantsi keisri tütrega. Ajas Itaalia poliitikat ja üritas luua Saksa suurriiki. 980 üritas vallutada Pariisi. 980-983 sõjakäik Lõuna-Itaaliasse saratseenide ja Bütsantsi vastu. 982 sai saratseenide käest pähe. 983 suur slaavlaste ülestõus, sakslased kaotasid alad Elbest idas. Itaaliapoliitika-Skssuuriik-slaavlaste ülestõus-vs. saratseenid ja Bütsants Otto III (sünd 980; valitses kuningana 983-1002; keisrina 996-1002)Kuni 995 valitsesid tema ema Theophanu ja vanaema Adelheid. 996 vallutas Rooma, pani paavstina ametisse oma nõbu ja krooniti keisriks. Jättis Saksamaa unarusse ja üritas taastada Rooma suurriiki. (Suri sõjakäigul roomlaste vastu malaariasse.) Roomasuurriigitaastamine-Saksamaaunaruses-keiserjaRooma Translatio imperii. Keisririikide järgnevus