kananahka. Loomulikult teab enamik naisi, et raseduse ajal kasvab kõht ja surenevad rinnad, vaid on ka teised muutused: Naiste toiduenergiavajadus suureneb raseduse (+ 300 kcal) ja rinnaga toitmise ajal (+500650 kcal). Rasedusaegne kaalutõus võiks raseduseelselt normaalkaalus olnud naistel jääda vahemikku 1015 kg, alakaalulistel olla natuke suurem ning ülekaalulistel väiksem. Kaal tõuseb raseduse alguses vähe või võib isegi seoses isumuutuste, iivelduse ja oksendamisega langeda, kuid üldiselt jääb esimesel kolmel raseduskuul vahemikku 1 2 kg. Alates teisest trimestrist kaalutõus suureneb ning jääb raseduse lõpuni keskmiselt vahemikku 400500 g nädalas ehk umbes 2 kg kuus. Suurim kaalu juurdekasv on tavaliselt 16. ja 32. rasedusnädala vahel ja raseduse viimasel kuul kaalutõus tavaliselt kas aeglustub või peatub üldse. Rasedus on kõrge hormonaalse tasemega periood
Kui aga neil perioodidel kehaline koormus oluliselt väheneb, siis ei ole otstarbekas toiduenergiat suurendada, sest sellega kaasneb kehamassi liigne tõus. Toiduenergia suurem vajadus imetamise ajal on tingitud suuremast energiavajadusest rinnapiima sünteesimiseks. Kogu raseduse ajal võiks naine juurde võtta 10-15 kg: priskemad vähem, saledamad rohkem ja sõltuvalt kasvust - pikemad rohkem ning lühemad vähem. Esimestel kuudel sageli kaal ei tõusegi vaid võib langeda seoses isumuutuste, iivelduse ja oksendamisega. Samas on esimeste kuude kaalutõus paljudel naistel täiesti märgatav ning seotud rasedusaegsetest hormoonidest põhjustatud veesisalduse tõusuga organismis. See on füsioloogiline protsess, mille eesmärgiks on kaitsta keha võimaliku verekaotuse korral seoses raseduse-sünnitusega. Alates 12.rasedusnädalast märkab enamasti iga naine, et kaal hakkab tõusma. See toimub nii ema kehakaalu tõusu (rasvkoe ladestumine, vere mahu suurenemine,