suuda väetisi niikuinii vastu võtta. Sobivaimad on kloorivabad mineraalväetised. Täismineraalväetisest tuleks teha poole lahjam lahus, kui teistele taimedele, noori taimi aga võiks väetada veel poole võrra nõrgema lahusega. Sobivad ka orgaanilised väetised. (Rünk, 1999) 8 3.3. Ümberistutamine Toasõnajalgu on soovitatav ümber istutada igal kevadel, vanemaid taimi võib istutada iga paari aasta järel. Istutuspott ei tohiks olla liiga suur. Kui lillepoest toodud sõnajalg kasvab freesturbas, siis tuleks ta mullasegusse ümber istutada, sest turvas kuivab kiiresti ja vajab eriväetisi. Sõnajalad eelistavad nõrgalt happelist kuni happelist, viljakat, õhku ja vett läbilaskvat mulda, mille põhjas on vajalik korralik drenaažikiht. Kasvuperioodi jooksul kerkib viltuse või püstise risoomiga sõnajala juurekael mulla pinnale. Ümberistutamisel
Kui kastmine on ebapiisav, siis alumised lehed kolletuvad. Mulda peab kobestama ja lisama lämmastik- ja fosforväetisi. Pealtväetatakse iga kahe nädala tagant täismineraalväetistega. Sügisel tuleks kasutada fosforväetist, kevadel lämmastikväetist. Kevadel, sügisel ja talvel hoitakse rosmariini jahedas toas, aknalaual, suvel aga, kui on olemas aed, võib ta istutada aeda või rõdule päikese kätte. Varakevadel tuleks rosmariin ümber istutada värskesse mulda. Uus istutuspott peab olema pisut suurem eelmisest, korraliku drenaažiga, kuna rosmariin ei talu liigniiskust. Muld peab olema viljakas, lubjarikas, hea vee läbilaskevõimega, huumusrikas. Rosmariin kasvab ka kuivades liivastes muldades. Mida madalam on talvine toatemperatuur, seda rikkalikumalt rosmariin õitseb. Rosmariini kärbitakse paremaks puhmastumiseks, jättes alles 3-4 sõlmevahet eelmise aasta kasvust. Kui
annaabi.ee 
