· Fosfiit kaitseb taimi phytophthora tinditõve nakkuse eest ja aitab nakatunud taimedel taastuda · Phytophthora äkksurm ei ole ravitav ka fosfiidiga töötlemisel, aga integreeritud lähenemisega saab piirata selle mõju ja levikut. · Integreeritud lähenemine võib sisaldada strateegilist fostiidiravi, fumigante, drenaaziprobleemide parandamist, nakatunud taimede eemaldamist ja paremate hügieeninõuete rakendamist. Fumigatsioon · Istutuseelne fumigeerimine võib olla tõhus · Ei pruugi hävitada klamüdospoore mis paiknevad sügavamal mullas kuhu fumigatsioon ei pruugi ulatuda · P. cinnamomi suudab tihti fumigeeritud mulda tagasi tulla ja võib põhjustada veel hullemat kahju kuna fumigatsioon on ka konkureerivaid mikroorganismide arvu mullas vähendanud. Istutamine kõrgematesse peenardesse · Piirab haiguse mõju ja levikut. · Vähendab kontakti taimejuurte ja vee vahel
istandiku rajamist mitu aastat korralikult väetada ja harida. (Jänes, Niiberg 2001). Enne kui alustatakse mullaharimist, on oluline selgitada, kui kaugele on juured kasvanud ning kui sügaval pelamised juured asuvad. Alles seejärel määratakse väetiste andmise sügavus ning kaugus. (Kiislar 1969) Huumusesisaldust mullas aitab tõhusalt suurendada orgaaniline väetis: sõnnik, kompost, haljasväetis. Sõnnikut kulub 100-150 t/ha. Kirsiaia rajamisel on väga oluline just istutuseelne sügavväetamine, millega viiakse kõik süisel antavad väetised sügavkünniga viljapuu juurte peamise leviku piirkonda. (Jänes, Niiberg 2001). Üheks efektiivsemaks väetamisviisiks viljapuuaias on sügavväetamine vedelväetisega: väetised viiakse otse juurte lähedale mulda. Selleks võib kasutada aiapritsi, millele on monteeritav vastav puur. (Kiislar 1969) Rajamisväetamise korral külvatakse väetised kogu istandiku pinnale ja viiakse sügisese harimisega 25-30 cm sügavusse mulda