ülespidi. (5) Istutamisel tuleb kasvumuld kiht-kihilt suruda vastu taime juurestikku. Istutatud puu peab jääma otse ning ritta istutatud puud peavad moodustama sirge rea. § 11. Istiku toestamine ja juurestiku kaitsmine (1) Istutatud lehtpuu tuleb toestada kohe pärast istutamist. Okaspuu toestatakse, kui see on üle 100 cm kõrge. (2) Istik tuleb toestada ning selle tüvi ja juurestik kaitsta lisa 3 nõuete järgi. (3) Ühel istutusalal tuleb kasutada samasuunaliselt paigaldatud ühesuguseid tugesid, sidemeid ning tüve- ja juurekaitsmeid. § 12. Kastmine (1) Kastmisvee jaoks tuleb puu ümber moodustada pinnasest madal ringvall, mille läbimõõt peab olema vähemalt 1 m (vähemalt istutusaugu suurune). (2) Kohe pärast istutamist tuleb istikut kasta 50−100 liitrise veekogusega (sõltuvalt istiku suurusest). Kasta tuleb ka vihmaperioodil.
Happeliste vesinikioonide hulga vähenemisega kaasneb happelise reaktsiooni muutumine aluselisemaks. Sageli aga on vaja kasvatada hapulembeseid taimi kohtades, kus looduslikud mullad on liiga aluselised või siis on vaja valmistada sellistele taimedele kasvupinnas. Parim viis kasvupinnast hapustada on lisada sellesse neutraliseerimata rabaturvast, mille pH on 3 … 5. Kui aga liigne aluselisus ilmneb juba rajatud, taimestikuga kaetud istutusalal, on pinnast võimalik hapustada, kui kasutada reaktsiooni mõjutavaid preparaate. Sellisteks preparaatideks on näiteks raudsulfaat või mõni ammooniumiooni sisaldav väetis. Tõhusaimaks hapustavaks lämmastikväetiseks on ammooniumsulfaat. Andes ammooniumväetist kasutatakse ära nitrifikatsiooniprotsess. Raudsulfaadi 2+
annaabi.ee 
