joonis 4) põhjuseks ei olnud mitte puidu varumine vaid kariloomade, enamasti veiste, kasvatamine. Sellega kaasneb ka vajadus karjatatava maa järele. Joonisel 5 on välja toodud protsentuaalselt raiete jagunemine eesmärgi põhjal. (FAO 2005) 7 Joonis 5. Raiete põhjused aastatel 2000-2005 Brasiilias on hakatud viimastel kümnenditel ka metsaistutamisega tegelema. Järgnev tabel toob välja 2009 ja 2010 aastal istutatud puuliike ning istutusalade pindalad. Metsaistutamine on Brasiilias kasvutendentsis. (FAO 2010) Tabel 1. Metsaistutus Brasiilias 2009 ja 2010 aastal Liik 2009 (ha) 2010 (ha) Eucalyptus spp 4 574 700 4 913 800 Pinus spp 1 895 300 1 923 000 Acacia sp 183 037 184 304 Tectona sp 62 807 67 072
või rohkemal määral õhuga täidetud tühimikke (poore), peetakse nende tihedusest rääkides silmas tavaliselt lasuvustihedust. Näitena võib tuua jällegi haritava põllumulla, mille lasuvustihedus on 3 vahemikus 800 … 1600 kg /m . Erinevatel eesmärkidel rajatavad objektid vajavad erineva tihedusega kasvupinnaseid. Keskmisest tihedamaid kasvupinnaseid tuleb kasutada näiteks spordimurude ja tänavapuude istutusalade rajamisel; muudel juhtudel valitakse pigem õhurikkam kui tihedam kasvupinnas. Allpool esitatakse tähelepanekuid ja soovitusi kasvupinnase tiheduse valikuks: Enamiku haljasalataimede kasvatamisel on lasuvustiheduse soovituslikuks väärtuseks 700 … 3 1200 kg/m . 13 3
annaabi.ee 
