XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX Metsad Iiri- ja Eestimaal erinevad palju, aga metsaomanike püüdlused on üsna sarnased. Kõigepealt lühidalt Iiri metsandusest. Metsad katavad ca 10% Iirimaa pindalast, mis on ELi madalaim näitaja. Sellest umbes 339 000 ha (46%) on erakätes ja ülejäänud 398 000 ha on riigi omandis. Metsanduse arengukava näeb ette metsasuse osakaalu tõstmist 17%ni aastaks 2035, seda eelkõige eramaadele istutatava metsa arvelt. Kuni 1980. aastate alguseni oli põhiline metsastaja riik, kes istutas metsa riigi maadele. Alles siis, kui valitsus ja EL asusid koos ellu viima metsandustoetuste meetmeid, hakati rajama ka eramaadele märkimisväärsel hulgal metsakultuure. Alates sellest ajast on istutatud peaaegu 250 000 ha erametsi. Peaaegu 2/3 Iiri metsadest on vanuses 20 aastat või alla selle. Tänu mahedale kliimale ja
Sobib seinte, müüride, sõrestike jm. katteks 13) Clematis x jackmanii -värdelulõng (mainitud ka eespool!) Enimlevinud elulõngad kuuluvad just selle hübriidliigi sortide hulka. Neid majandatakse samuti nagu kõiki III gruppi kuuluvaid elulõngu. Elulõngadel on väga sügavale ulatuv tugev narmasjuurestik, mistõttu istutamisel kaevatav istutusauk peab olema umbes 1 meetri sügavune ning vähemalt poolemeetrise läbimõõduga ning seda isegi siis, kui istutatava taime juurestik on esialgu väike. Selleks, et elulõng saaks kiiresti kätte oma kasvuhoo, täidetakse istutusauk viljaka mullaga. Elulõngad ei talu kõrget põhjavett. Seetõttu on liigniisketel kasvukohtadel sügava istutusaugu kaevamine eriti suure tähtsusega, kuna siis on võimalik selle põhja paigutada piisava paksusega drenaazikiht. Ka ei talu elulõngad mullapinna liigset kuumenemist suvise palava päikese käes, kuigi muus mõttes õitsevad elulõngad hästi üksnes täisvalguses
Tallinnas on juba puid kandvasse kasvupinnasesse istutatud; kandva kasvupinnase kasutamist intensiivse kasutuskoormusega tänavate haljastamisel sätestab Tallinna Linnavalitsuse 28. septembri 2011 määrus nr 112 „Avalikule alale puude istutamise kord“. 7.1.1. Juurte kasvuruumi vajadus Oluline on vahet teha kasvumullal ja kasvupinnasel. Kasvumuld on kasvupinnasesse tehtava istutusaugu täitmiseks kasutatav huumusrikas mineraalmuld, mille maht oleneb istutusaugu ja istutatava puu mullapalli suurusest. Kasvupinnase ulatus aga oleneb sellest, kui suured on istutatava puuliigi mõõtmed täiskasvanuna. Saamaks ettekujutust puujuurtele vajalikust kasvuruumist, ehk teisisõnu, vajaliku kasvupinnase mahust, esitatakse alltoodud tabelis normid puujuurte kasvuruumi valikuks; normid on kinnitatud eelpool mainitud määruse lisaga nr. 2. Mida suurem on kasvuruum 3 (kasvupinnase maht), seda parem
annaabi.ee 
