Kohus võib asja arutamise määrusega uuendada, kui pärast asja arutamise lõpetamist ja enne lahendi tegemist: 1) tuvastab kohus menetluses vea, mis on otsuse tegemisel oluline ja mille saab kõrvaldada; 6. A esitas B vastu hagi laenusumma 50 000 krooni väljamõistmiseks. Maakohus rahuldab hagi. B esitab seepeale otsuse peale apellatsioonkaebuse. A ei vaidle apellatsioonivastuses B apelleerimisõigusele vastu. Ringkonnakohtu istungil ,,avastab" kohtukoosseis maakohtu istungiprotokolli lugedes, et selles sisaldub järgnev lause: ,,Pooled avaldavad ja kinnitavad, et loobuvad apellatsioonkaebuse esitamise õigusest.". Hämmeldunud B teatab, et sellist juttu polevat maakohtu istungil küll olnud, mistõttu ei lugenud ta ka maakohtu protokolli eelnevalt detailselt läbi ning ilmselt peab olema maakohtu poolse ,,apsakaga". Ka A ei suuda ringkonnakohtule veenvalt kinnitada, et maakohtus apellatsioonkaebuse õigusest loobumine oleks toimunud. Kuidas peaks toimima ringkonnakohus?
juurdepääsu, kus see on vältimatult vajalik ja ei esine takistavaid asjaolusid. 12. KrMS § 171 lg 6 rakendub menetlustoimingule allutatud isiku kaitseks, kui prokuratuur on menetleja rollis ja teeb menetlustoiminguid. Prokuratuuri apellatsioonitähtaja arvutamisele see säte ei kohaldu. 13. Prokuratuuri apellatsioon ei ole nõuetele mittevastav pelgalt seetõttu, et selles viidatakse prokuratuuri süüdistuskõne teesidele maakohtus, mis on kohtutoimikusse lisatud ja loetakse maakohtu istungiprotokolli osaks. 14. Kriminaalmenetluse oluliseks rikkumiseks KrMS § 339 lg 1 p 7 tähenduses, mis obligatoorselt tingib kriminaalasja alamastme kohtule uueks arutamiseks saatmise, on selline olukord, kus kohtulahendis mõne süüdistatava või süüdistuse kohta on põhistused üldse koostamata. Kui põhistused on koostatud puudulikult, on tegemist KrMS § 339 lg 2 rikkumisega, mille puhul on kaebekohtu otsustada, kas vea saab parandada kaebemenetluses või tuleb asi alamastme kohtule tagasi saata. 15
annaabi.ee 
