ja maastiku vahel. Oluline on maksimaalselt säilitada alleed ja olemasolevaid põlispuid, mis kõik markeerivad endist pargiruumi. Säilinud vabakujunduslik park harmoneerub hästi olemasoleva situatsiooniga ja mõisa peahoonega. Pargi tulevane põhikasutus on valla uue turismikeskuse külastajate vastuvõtt ning eeskätt jalutamiseks, istumiseks, mõtisklemiseks vajaliku ruumi pakkumine. See eeldab elementaarse teedevõrgu ning istumis-olemiskohtade loomist. Istumiskohtade paigutusel saab lähtuda 1875.a. plaanist, kuna sellel võib ära tunda pargipaviljonide asukohad. [8] Kasutatud kirjandus: http://kukrusemois.ee/ [1] http://www.mois.ee/viru/kukruse.shtml [2] https://register.muinas.ee/public.php? menuID=monument&action=view&id=13892 [3] https://www.riigiteataja.ee/akt/12813228 [4] http://register.muinas.ee/ftp/Fotokogu/P3266/Kukruse_mois.pdf [5] http://register.muinas.ee/ftp/DIGI_2013/pdf/eraT-0-76_001_0012339.pdf [6] https://et.wikipedia
• Töölehtede ja ülesannete jaoks võib kasutada korvi „lõpetatud tööd siia“ ning võib-olla võimukaid klikke ja kohastunud käitumismustreid, mida on veerandi edenedes raske ümber ka kasti „varased lõpetajad“. suunata. Kuigi on oluline, et õpetajad annaksid õpilastele võimaluse osaleda istumiskohtade • Võib kasutada „müramõõturit“, et kehtestada ja jälgida tööhäälte taset (alates lk 69). planeerimises, on parem, kui see „vabadus“ antakse esimesel veerandil pisut hiljem (vt lk 52). Esimesel päeval on üldise korralduse lihtsustamiseks kasulik panna õpilased istuma tähestikulises