Autor mõtles hetkeks juba, et jätab oma vahetusaasta pooleli, kuid kõige rõõmsamaks osutus kuulutus, kus otsiti eestlast tööle. Maarja sai tööle ning hea palga, niiet sai oma vahetusaastat kenasti jätkata. Kõige naljakam see kuidas inimesed ei suuda tehnika kiire arenguga sammu pidada, sest Jaapanis on ilmselt kõik, mis vähegi võimalik, masinate poolt ära tehtud. Näiteks kui Maarja esmalt Jaapanisse jõudis ja tualetti läks siis ei julgenud ta potile istudagi sest selle juures oli nii palju erinevaid nuppe ja tulesid. Hiljem selgus, et kui seal üks punane tuluke põleb, siis üldse ei tohigi potile istuda, tee mis tahad, pead rohelise tule süttimist ootama. Kõige tavalisemaks võib lugeda ilmselt selle, et autor ei osanud peaaegu oma vahetusaasta lõpuni orienteeruda tänavatel, sest kui sa oled ikka võõras riigis üksi liiklemas ja seal pole tänavate nimesid kuskil kirjas, siis on ikka raske õppida prienteeruma
Niimoodi tegid isegi primitiivsed hõimud-eriti meelsasti võeti endast tugevamate suguharude rõivastumiskombed.Seda tehti naiivses lootuses,et nii saavad ka nemat tugevamaks.Muistsed eestlasedki uskusid,et tapetud vaenlase südame söömine annab hõudu juurde. Moe ajalugu. Ollakse üldisel arvamusel,et moe sünniajaks tulebki pidada alles XII-XIII sajandit,mil riietusse ilmusid niisugused elemendid nagu meetrikõrgused kübarad,meeste ülikitsad püksid,mis ei lasknud istudagi,või kinganinad,mis tuli nööridega üles siduda. Põhilist moejoont ei loo keegi.See areneb koos ühiskonnaga,ehkki oma seaduspärasuste järgi. Rokokooajalooline taust. Kodanluse tõusuga kaasnes impeeriumimeelse baroki hääbumine.Asemele astus rokokoo(Louis XV stiil),mis aastail 1715-1775 mõjutas Euroopas sisekujundust,moodi ja arhitektuuri.Nimetus rokokoo tuleb prantsuskeelsest sõnast rocaille,mis tähistab lainelise servaga merekarbile sarnanevat ornamenti.
Järgmises peatuses sisenes eakam daam, nähes mind pistis ta priiskama, et kelleks mina küll ennast pean, olen ju noor ja elujõudu täis, miks ma istun ja ei tee midagi paremat oma eluga. Tõusin otsekoheselt püsti ja lasin teda istuma, kuigi kõrval oli veel mitu vaba tühja kohta. Tundsin ennast alandatuna teiste kaassõitjate ees. Hiljem hakkasin mõtlema, et mida mina küll valesti tegin, kas minul polegi enam õigust kasvõi istuda bussipingil? Nüüd olen võtnud ideeks mitte istudagi ühistranspordis, sest alati tuleb sellest mõni jant vanema inimesega. Nii palju kui ma reisinud olen, pole ma nii võrd õelaid asju kohanud mujal maailmas. Taolist tüüpi juhtumid võivadki viia inimeste motivatsiooni alla, tekitada tülgastust kaaskodanikke vastu ja õhutada mõtet ära minemisest jäädavalt. Leian, et tuleb olla südamlik oma inimeste vastu, olgu ta võõras või tuttav. Läbi saab löödud ka ilusate sõnadega
annaabi.ee 
