ära hoidmiseks. Kuid peale organisatsioonide, liikumiste, ühingute saab kaasa aidata ka iga inimene üksi. Uuringud näitavad, et kui kõigest 1% kogu maailma autode omanikest parandaks ära oma auto mootori, väheneks süsinikdioksiidi paiskumine õhku vähemalt 450 miljonit kilogrammi võrra. Mõelda vaid, kui palju kogu maailma rahvastikust kasutab autot ning kui paljude mootorit üldse kohendada oleks vaja. Sammuti saame ise kaasa aidata ka istudades taimi.Üksik puu absorbeerib tonni süsihappegaasi oma elueaga. Inimesed võiks ka oma elektroonilsi seadeldisi välja lüliatada. Lihtsalt välja lülitades oma elektroonilised seadmed kui sa neid ei kasuta, hoiad sa ära tuhandete kg süsihappegaasi tekke aastas. Kõik väiksed ja elementaarsed asjad on suurte asjade aluseks. 2)Veekriis ja veekogude reostumine Teiseks suurimaks globaalseks probleemiks võib lugeda vee puuduse. Kuigi ligikaudu 71% Maa
Kaevamist kasutatakse ka karuputkataimede tõrjumiseks.(Eek, Kukk 2013:45) Mehhaaniliseks tõrjeviisiks on ka kündmine. Kündmisega saab tõrjuda endistele põllu- ja rohumaadele asunud suurekasvulisi invasiivseid rohttaimi, nagu hulgalehine lupiin, ida- kitsehernes, pajuaster jt. Künnimaa hilisem kasutamine kas püsirohumaana või põllumaana annab veelgi tõhusama tulemuse. Invasiivseid võõrliike nagu karuputk ja kitsehernes on võimalik tõrjuda ka metsastamise teel, näiteks kuuske istudades. Metsastamisel tuleb aga kultuure esialgu hoolikalt hooldada, et need jõuaksid suurtest rohttaimedest üle kasvada. (Eek, Kukk 2013:46) Võimalik lahendus võõrliikide leviku takistamiseks ning monokarpsete, pärast viljumist surevate taimede arvukuse vähendamiseks on seemnete kogumine. Taimedel, mille viljad pole veel valminud kogutakse kokku vilikonnad, näiteks karuputkel sarikad koos seemnetega. Seejärel viiakse kogutud materjal selleks ette valmistatud matmispaika, kus
annaabi.ee 
