et ta on komplemiseks ja mõõtmiseks kättesaadavam kui väike vaagen. Suure vaagna mõõtude järgi saame umbkaudu otsustada väikese vaagna mõõtmete üle. Väike vaagen asetseb vaagna sissekäigu all ja on igast küljest ümbritsetud järeleandmatute luuliste seintega. Ees on vaagna sein madal, selle moodustavad häbemeluud; taga, vastupidi, on väikse vaagna sein kõrge, selle moodustavad rist- ja õndraluu. Väikese vaagna külgmised seinad moodustuvad häbeme- ja istmikuluudest ning ristluult neile kulgevatest sidemetest. Vastandina suurele vaagnale kujutab väike vaagen endast suhteliselt järeleandmatut luulist kanalit, mille loode läbib sünnituse ajal. Väike vaagen jaguneb järgmisteks tasapindadeks: 1. sissepääsu tasapind 2. laiuse tasapind 3. kitsuse tasapind 4. väljapääsu tasapind Väikese vaagna tasapindade järgi hinnatakse loote eesasetseva osa seadumist ja edasiliikumist sünnituse ajal.
Tupesuudme ja päraku vahel asub lahkliha (perineum). Tupe eesmisse seina suubub emakas (uterus) koos emakakaelaga (cervix uteri). Emaka ja pärasoole vahel paikneb kõhukelmega vooderdatud pilujas Douglasi õõs. Emakast vasakul ja paremal paiknevad emakamanused: munajuhad (tuba uterina), mis suubuvad emakasse ja munasarjad (ovar), mis asuvad väikese vaagna külgseinal. Väikese vaagna külgseinad moodustatakse ees paremal ja vasakul ning all küljel häbemeluudest ja istmikuluudest, üla- ja tagaküljel niudeluudest. Taga asub ristluu, mis on ühendatud niudeluudega. Väikese vaagna alumise (kaudaalse) otsa moodustab vaagnapõhi – erinevatest lihastest ja tugevast sidekoest plaat. Douglasi õõs – kõhukelmega vooderdatud ruum pärasoole ees Emakamanused – munajuhad ja munasarjad Oluline füsioloogia Toitaineterikas venoosne veri mao-sooletraktist kogutakse värativeeni (v. portae) ja juhitakse maksa kapillaarvõrgustikku