Karnivooridel on niudeluutiiva ventraalsel serval tiivahari(spina alaris).Seal on niudeluutiiva tuharapind lateraalselt, mäletsejalistel dorsolateraalselt, hobusel dorsaalselt. Hobusel niudeluuhari paks, teistel terav. Karnivooridel on vaagnapõhi kaudaalselt längus, seal ja väikemäletsejalistel üksnes veidi kaldu, hobusel aga horisontaalselt. Täkkudel on eriti tugev dorsaalne süleluuköber. Veisel suunduvad süleluud teinetesiest eemale, istmikuluud üksteise poole, seega on vaagnaõõs kooniline. Veisel on vaagnapõhi kaudaalselt kõrgemal, mis raskendab loote väljumist. 42. Puusaköprude kuju loomaliigiti. Vt tabel 10 lk 35 43. Mis moodustab reie skeleti? Reieluu ja põlvekeder 44. Reieluu põhiosad. Reieluupea, reieluukael, reieluukeha, reieluuplokk, mediaalne ja lateraalne põnt 45. Reieluu iseärasused karnivooridel ja seal. põndaülise augu asemel suprakondülaarköprus,
olavarre ning vasaku ola lihased ning tagajarjeks oleksid pussiraua lugematud liikumised. Parem jalg toetub huppeliigese kohal polvekotile ning saapanina on tihedalt aluse vastas, saapakand vastu pa- rempoolset istmikuluud. Saapatald peab olema jaik ning polvekott tugev, nii et selle kuju ei muutuks laskmise kestel. Polvekott peab olema laskurile sobiv. Paremat polve ei voi painutada liiga kaugele kuljele. Siis nihkub asendi raskuskese liiga ette ja vasak jalg vasib kiiresti. Iga laskur peab leidma endale sobiva nurga parema jala pooramiseks. Kui
annaabi.ee 
