kaitseks külma eest. Tekstiilide värvikus lisas heledust ja elu pimedatesse ruumidesse, kus klaasideta aknad olid võimalikult väiksed ja sageli ka kaetud külma ilma eest. Mööbel esmajoones kergesti kättesaadavast tugevast ja vastupidavast tammepuust. Tähtsaimaks esemeks ilmselt kirst või kast, mis algselt valmistati õõnsast puutüvest ja varustati raudvitstega tarvitatud reisidel asjade kaasavõtmiseks, püsivalt hoiupaigana, istmena, lauana, magamisasemena. Istmeteks pingid ja järid. Ilmselt ainult tähtsad ja rikkamad isikud lubasid endale tõelisi toole. Populaarsed olid kokkupandavad klapptoolid, kastistmed. Sepistega tugevdatud kapid . Lihtsad nõudekapid koos tänapäevani kasutatavate riiulite ja ustega ("cup borde"). Hilisemal keskajal lisandus ka puhvet (buffet) nõude hoiukohana söögiruumis. Voodid koosnesid saksidel lihtsast nissi või orva paigutatud laudisest, mida täiendati
paigutada. Esindus iste oli troonilaadne kõrge paneeliga seljatoe ning madalail plokkjalgadel seisva kastiga, seal võisid olla ka käetoed. Niisugune iste seisis sageli otse voodi kõrval, ning selle kast peitis endas ka ööpotti. Dekooripindadeks olid kast-trooni puhul seljatoe paneel ja alumise kasti paneelid. Sellise tooli pikem variant oli nn kirst-pink. Kirst pingi huvitavam osa oli tema kitsast puuplangust seljatugi, mida liigutades oli võimalik istmena kasutada pingi mõlemat serva. Niisugune iste oli kahtlemata funktsionaalne, sest selle raskuse tõttu olnuks teda raske liigutada. Gooti voodi oli baldahiinvoodi, kasutati nii pool- kui ka täisbaldahiini, esimesel juhul oli voodi paigutatud küljega seinanissi. Täisbaldahhiini puhul oli kaks võimalust: kas oli kangas kinnitatud raamile, mida toetasid neli voodi nurkadest lähtuvat sammast, või kattis aset telkbaldahiin, mis oli kinnitatud laetala küljes olevale puuridvale
etruski kultuuris. (Tänapäeval on sellist tüüpi tooli nimetatud kalamehetooliks). Curulis oli tehtud elevandiluust või vähemalt sellega kaetud, ning rikkalikult kaunistatud. Curulisest kujunes omamoodi auiste, millel võisid istuda vaid teatud kõrgemad riigijuhid ja ametimehed. Kuna pikemat aega on sellist tüüpi ilma seljatoeta toolil ebamugav istuda, siis sümboliseeris curulis ka seda, et ametimees, kellel oli õigus seda istmena kasutada, pidi end oma ametikohal õigustama, mitte mugavaks muutuma. Esimesel pildil bareljeef, mis kujutab Rooma keisrit Marcus Aureliust istumas curulis- tüüpi toolil. Teisel pildil curulis. 16 Trapezofoor vana-rooma söögilauda kandvad, looma või linnu täisfiguure kujutavad jalad. Pildil laud trapezofoor-jalgadega.
annaabi.ee 
