Punasefiguurilise stiili vaasimaalijatest oli kuulsaim Euphronios, kes hakkas vaasimaalimisega tegelema umbes 510.a. e.m.a. Euphroniose nimega seostatakse Peterburi Ermitaazis olevat peliket pääsukesega. Vaasi kaela kaunistab stiliseeritud lehtedest ornament. Vaasi ühel küljel kujutas kunstnik kahte alasti maadlejat. Teisele küljele joonistas ta pildi pääsukese saabumisest. Pikkades rüüdes nooruk ja mees istuvad kokkupandavail istmeil. Nad vaatavad saabuvat pääsukest. "Vaata, pääsuke!" lausub noorem. "Heraklese nimel, tõsi!" vastab teine ja lisab: "Juba on kevad!". Ja tõepoolest, taevas lendab väike linnuke. Joonistust raamivad ornamendiribad. Pelike pääsukesega leiti 19 sajandi 20. aastail muistse Etuuria ühe kõige vanema linna, Vulci nekropoli väljakaevamisel. Vaas sattus Nikolai Gurjevi kätte, kes oli vene saadik Roomas ja Napolis. 1843 a tõi Gurjev vaasi Moskvasse. Ermitaazi osteti vaas 1901 a.
Maal näeb ta sama tüdrukut, keda linnaski, algul surnuaias, hiljem hipodroomil. Tüdruk ostubki ühe tema küla mehe, Dzapari tütreks, kes on õppinud Peterburiks baleriiniks ja töötas nüüd ühes Frunze teatris. Dzapar oli juba ammu arvanud, et Kende õnn on ette määratud ja oli tahtnud teda Aküniga kihlata. Ent Aküni vanaisa naine Bolot polnud nõus olnud. Kui Akün ja Kende sõitsid bussiga tagasi linna, istusid nad juba kõrvuti istmeil. Akün oli leidnud nii maali armastava naise prototüübi kui ka võimaliku abikaasa. Bolot. Meenutas, kuidas üks tema poegadest, Satar oli abiellunud vastu tema tahtmist98, kuidas tema tervis oli pärast seda halvenenud niivõrd, et ta ei saanud enam endist ametit pidada 99, kuidas Sataril ja tema naisel oli sündinud poeg, kelle nimeks sai Akün; kuidas teine poeg Maamet rindele saadeti ja seal hiljem surma sai; kuidas Satar sõjaväekohustusest eemalehoidmise tõttu algul vangi, sealt
annaabi.ee 
