2009 Slovakkia. 1999-2002 kehtis euro vaid elekrooniliselt ning alates 2002 aastast ka sularahana. Bulgaaria, Tsehhi Vabariik, Taani, Eesti, Läti, Leedu, Ungari, Poola, Rumeenia, Rootsi ja Ühendkuningriik on küll ELi liikmed, kuid ei ole ühisraha eurot kasutusele võtnud. Eesti Panga plaan euroalaga liituda on 2011. aastal. Euroopa Keskpank ja Euroopa Keskpankade Süstem Need kaks organit juhivad Euroopa Liidu ühist rahapoliitikat. Mõlemate istitutsioonide aluseks on Maastrichti leping Euroopa Keskpanga kõrgeim otsustav organ on Nõukogu, mis koosneb Juhatuse kuuest liikmest ja euroala kuueteistkümne liikmesriigi keskpanga presidendist. Igal Nõukogu liikmel on üks hääl ja otsuseid võetakse enamasti vastu lihtsa häälteenamusega. Peamine ülesanne on kujundada ELi rahapoliitikat. Jooksvat tööd korraldab Juhatus, Kuhu kuuluvad ECB president, asepresident ja 4 liiget
Riik Ühiskond - suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. jagatakse kolmeks sektoriks: 1) avalik sektor - riigi omavalitsusasutused 2) erasektor - eraettevõtted 3) mittetulundussektor - kodanikuühendused Avaliku sektori tähtsaimaks osaks on riik, see on istitutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Ühiskonna teadustele omaselt võib riiki defineerida mitut moodi: inimeste tegevus ühiskonnas toimub suurel määral reeglitega määratud ruumis. Peamisi reegleid loob riik. Reegleid loovad ka teised institutsioonid, nagu koolid, perekond, ettevõtted. Institutsiooniks nim. formaalsete ja mitteformaalsete eeskirjadega seotud ja püsivat kogumit, mis kirjutavad ette lubatud käitumismalle ja määravad lubatud tegevuse piire.