kultuurpüsikuid, mis mõjuvad dekoratiivselt pigem oma lehtede kui õitega. Sõnajalgu ja kõrrelisi saab eriti kaunilt kombineerida suureleheliste taimedega, kuid ka paljud madalad varased õitsejad saavad siin oma võimaluse. Varjulisi peenraid tuleb põhjalikult multsida, et pinnas niiske püsiks. Taimed vajavad huumusrikast, neutraalset kuni pisut happelist mulda, mille võib luua ohtralt puukoorekomposti lisades. Foto1. Isteplatsi lähedal asuvasse varjupeenrasse istutatud tubakalilled (Nicotiana alata) lõhnavad mõnusalt. Lisavärvi annavad alati õitsev begoonia, sinilobeelia ja leeksalvei. Varjuaias on värvidel teistsugune tähtsus ja ülesanne. Näiteks kollased ja valged toonid muudavad varjuaia valgemaks ja helgemaks. Kollane värv tundub päikese käes võib-olla kahvatu, aga varjuaias kollane lausa särab. Valge ja sinine muudavad aia suuremaks, punane aga teeb aia visuaalselt väiksemaks
köögivilja-ühepajatoitudesse. Kasutamine ravimtaimena Soodustab seedimist, mikroobi- ja viirusevastane, paikset verevarustust parandav. Nende omaduste pärast kasutatakse teda reumasalvide põhiainena. Lisaks mõjub ürt ergutavalt ning tugevdab närve. Muud kasutusalad aroomitaimena on eeterliku õli kasutamine kosmeetika- ja parfümeeriatoodetes väga levinud. Kasutamine haljastuses suurepäraselt lõhnav pütitaim, mis tingimata kuulub isteplatsi lähedale. Aias ainult suvisel ajal, sobib ilutaimeks toas. Muu oluline informatsioon raseduse ajal tuleb rosmariinist loobuda, sest ta ergutab emakalihaseid. Eestikeelne nimetus on Harilik meliss (Sidrunmeliss) Ladinakeelne nimetus on Melissa officinalis Sugukond huulõielised Botaaniline iseloomustus püsik, võib kiiresti kasvada 70 cm kõrguseks. Taim on üsna põõsasja kujuga. Sisaldab rikkalikult eeterlikku õli, mõru- ja parkaineid. Vajab kindasti
annaabi.ee 
