Vaikse ookeani lõunaosa muutis igaveseks tänapäeva läänemaailma, kui varased maadeuurijad ja meremehed vaimustusid sellest Polüneesia kultuuri osast, ning viisid endaga ühes tätoveeritud pärismaalasi ja lasksid ka ennast tätoveerida. Loomulikult ei olnud Euroopas varasem tätoveeringute kasutamine võõras, kuigi nende maadeuurija-te ajaks oli see mälust kadunud. Constantinus I, esimene ristiusku tun-nistanud Rooma keiser, keell istas näo tätoveerimise 4. sajandi algul, sest seda võidi tõlgendada kui jumala näo järgi loodu rüvetamist. Põhja-Euroopas toimus keelustamine 787. a Calcuthi kirikukogul (Northumberlandis) ning kahtlemata laideti tätoveerimist mitmel tagasihoidlikumal viisil kõikjal maailmas, kus ristiusk oli tõusuteel, püüdes nii võidelda ebausu ja paganlusega. Need varakristlased olid sihikul oma uskurm ise tõttu, et tätoveerimine on seotud rituaalide ja sümbolismiga. Rooma ajaloolane
kättemaksma. Hommsel päeval räägib vanaisa kuidas ta ilma alakehata on ehitanud kivist maja selle jaoks, et vaenlaste rünnakuid taluda ning näitba ka oma peadluudest kooritud anunmaid, sest vanaisa ei lase millegil raiskmu minna. Kuid tutvustab ta ka samuti ühe probleemi, nimelt on tal vaja tuulekotti sõbralt tuule taltsutajalt Möigaselt, ja seda tooma peavad Saaremaale minea Hiie ja Leemet. Koos korraliku toidumoonaga mis vanaisa ette val,istas asusid nad teeled ja jõudsid just täpsel tähtsal ajal kui iidne habemega suur kala viimset korda pinnale tuli hingama- ajas seiklejatega pisu juttugi ajaloost, Põhja Konnast ja kala vanast east. Suur kala annab ka juhiseid Möigase ning Saaremaa poole. Seal ei võtta neid aga antud aadressil vastu mitte Möigas aga ta võsu Röks kes on munk. Röks kes ise kustub end Kristliku nime all Taanieliks pajatas kuidas ilma Jeesuseta tänapäeval läbi ei löö ja kui lahe on ristimine
annaabi.ee 
