Keskkonnasõbralik kosmeetika SISSEJUHATUS Kosmeetikatoodetes kasutatakse umbes 10000 erinevat ainet. Informatsioon on väikeses kirjas ning raskesti loetav. Keskkonda mõjutab kosmeetika nii tootmisprotsesside käigus, hiljem pakendina kui ka läbi kasutamise. OHTLIKUD AINED KOSMEETIKAS Atseetaldehüüd- Potensiaalne vähitekitaja AHAS- Suurendab tundlikkust päikese suhtes Alkohol- Naha kaitsevõime väheneb Benzalkonium Chloride- Ärritab nahka, silmi, nina, kõri Dietanolamiin- Põhjustab vähki Keemilised lõhna- ning värvained- Tekitavad vähki, allergiaid, nahaärritust, peavalu, väsimust. Mineraalõlid- Soodustavad vistrike teket, ummistavad poore ning ei lase kasulikel ainetel imenduda SLS (Sulfaat)- Kahjustab maksa, kopse, immuun- ja närvisüsteemi. Võib tekitada silmaärritusi, hingamisteede kahjustusi MÕJU KESKKONNALE “Orgaanilise” keemiline definitsioon- ü...
ka Ameerika õlipalmi (elalis olifera) viljalihast. Õli värvus: Palmiõlil on spetsiifiline punakas värvus, mis tuleneb palmi viljaliha beeta-karoteeni rikkusest. Palmituumaõlil sellist punakat värvust pole, sest palmivilja seeme ei sisalda beeta- karoteeni. Õli tootmine: 100kg palmiviljast õnnestub keskmiselt saada 22 kg palmiõli ja vaid 1,6 kg palmituumaõli. Õlipalmide istandused: Indoneesias tavatsetakse troopiline mets hävitada ja asendada see palmiõli tootvate istandustega. See aga suurendab oluliselt kasvuhoonegaaside emissiooni atmosfääri. Kui palmiõli tootmine jätkub samasuguse tempoga, nagu praegu, siis on 15 a. pärast Indoneesia troopiline mets hävitatud. Palmiõli kasutatakse: ● huulepulkades ● kreemides ● seepides ● paljudes toiduainetes( nt. šokolaad) ● šampoonides ● puhastusvahendites ● hambapastas ● autokütuses (biodiisli lähteainena levinud) Suuremat osa ülemaailmselt kasutatavast
on väga liigirikkad, võib leida 136 erinevat liiki puud. Peamised puuliigid on kask, haab, lepp, vaher, saar, pappel, kuusk, pärn, kastan ja sarapuu. Lehtmetsade juurdekasv hektari kohta on 5-10 m3 ja segametsadel 2-3 m3. Prantsusmaal toodetakse 10 mln m3 paberipuud aastas. Metsaga seotud probleemiks on ulatuslikud tulekahjud, mida on küll suudetud järjest enam ära hoida ja kontrollida. Prantsusmaa metsaalad: kogu metsaga kaetud ala 15341 ha loodusliku metsaga ala 14380 ha istandustega kaetud ala 961 ha ilma metsata ala 176 ha 24 25 Kasutatud kirjandus · http://www.census.gov/cgi-bin/ipc/idbsum.pl?cty=FR · http://www.manicore.com/anglais/documentation_a/greenhouse/plate.html · http://et.wikipedia.org/wiki/Prantsusmaa · http://www.vm.ee/est/kat_48/249.html · http://www.est-emb.fr/lang_1/rub_625 · http://www.eas.ee/?id=1359 · www.lib.utexas
ilukaanonite kohaselt mingit kriitikat. Nagu ütleb Berendt: “Võib öelda, et jazzi ilu on pigem eetiline kui esteetiline. Et jazzi kuidagi suhtuda, on tarvis kõigepealt suuta sedasorti ilust aru saada” (Berendt 1999: 164). Koos kõlaga peaks mainima ka teist olulist, kõlaga otseselt seoses olevat komponenti – džässilikku fraseerimist. Sound ehk kõlapilt ja sellega seonduv vastav fraseerimine on džässi kõige “mustemad” elemendid ning siin võib täheldada otsest seost lõuna istandustega ja sealtkaudu Aafrikaga. Need kaks on nii olulised, et kui džässmuusik esitab mõne klassikalise muusikapala, suudab ta selle vaid fraseerimisega muuta džässilikuks isegi oma partiid noot- noodilt mängides (Berendt 1999: 165). Ilmekas tõestus eeltoodud väitele on kuulus vokaal- ansambel The Swingle Singers, kes Bachi teoseid esitades jälgib täpselt autori teksti, lisades ettekandele vaid svingtrummi rütmitausta ja džässiliku fraseerimise, saavutades uskumatult džässiliku tulemuse
annaabi.ee 
