pikap., mugul moodustub ja nende puhkeperiood algab lühip. tingimustes. IV 1)Puuviljandus Eestis ja tuleviku suund; · Peamised puuviljakultuurid Eestis:,· ÕUN, · Ploom, · Maguskirss, · Hapukirss Viljapuu- ja marjaaedu kokku 1146 ha: · 150 ha õunapuid, · 1,3 ha ploomipuid, · 0,3 ha kirsipuid Vanemad õunaistandused on enamikus rajatud seemikalustel. · Aastatel 1996-2000 rajati ca 85% istandikest tugevakasvulistel pookealustel. · Pärast 2000. aastat on nõrga- ja keskmise kasvutugevusega pookealustele vääristatud 96% uutest istandikest. 2)Multsimise eesmärgid: 1) mullapinna umbrohtumise vältimine, 2) mullakooriku tekke vältimine, 3) temperatuuri kõikumise vähendamine mullas, 4) mullaniiskuse parem säilitamine, 5) taimede varustamine orgaanilise väetisega, 6) mulla mikroorganismide tegevuse intensiivistamine. Multside kasutamisega kaasnevad ohud :
Sugukond kaksiktiibviljakulise (Dipterocarpaceae) kapokipuu Istandikud säästavad looduslikke metsi Parasvöötmes rajatud puuistandikes domineerivad mitmesugused papliliigid Tõhusa aretustöö abil loodetakse saada veelgi kiirekasvulisemaid kloone ja hübriide. Näiteks Itaalias, kus metsa kogupindala on 9,7 miljonit hektarit (sellest 8,4 mln. ha mägedes ning 1,3 mln. ha tasandikel), on juba 60% raiutud puidust ning 65% tööstuslikust ümarpuidust pärit tasandikel rajatud istandikest. Nõnda on tunduvalt vähenenud mägedes paiknevate looduslike metsade raie . Praegusajal saadakse kultuurpuistutest umbes veerand tööstusliku ümarpuidu kogusest. Ühtlasi on märgata selget suundumust, et nende osakaal suureneb veelgi. Prognoosi kohaselt võib kahekümne aasta pärast kultuurpuistutest saadav puit katta kuni poole kogu maailma puiduvajadusest . Aastas rajatakse maailmas ligikaudu 4,5-5 miljonit hektarit kiirekasvuliste puuliikide istandikke. Enamasti
annaabi.ee 
