traditsioonid, muusikal etendus "Sduri lugu") II neoklassitsistlik periood( ballett "Pulcinella", ooper "Elupletaja thelend"), III seeriatehnika periood(dodekafoonia- 12helitehnika). Lavateoseid isel. anrite hendamine(ooper, ballett, pantomiim, oratoorium). Tus tippu oli kiire. Ballett "Tulilind", "Petruka". Tstis ballettianri uuele tasemele. Kasutas Vene muusikat, tundis vanemate tegijate muusikat, uus lhenemine instrumentide tmbri ja rtmiksitlusele. Mir isskustva- sellist nime kandis 1890date a lpus Peterburis tekkinud kunstirhmitus. Algsed liikmed: Benois, Filosofof, Bakst, Lanceray, Somov ja Sergei Djagiljev. Rhmitus tuli esmakordselt avalikkuse ette 1898. Soome ja Vene kunstnike hisnitusega. Mir isskustva motoks oli puhas kunst. Toetuti smbolismile ja neoromantismi poeetikale. Mir iskusstvalaste lemmikteemadeks kujunesid 17.saj eelne Venemaa, 18.saj Euroopa, eriti aga prantsuse Pikesekuninga Louis XIV ajastu ning klassitsistlik Peterburg. Sisemiste
Moreau - ,,Rändav poeet", ,,Pegasus", kreekapärane ,,Sfinks" (muidu kass naiserindadega). Salome teema ,,Viirastus", Salomele viirastub Ristija Johannese pea. Sveitsi kunstnik F. Hodler ,,Päev I", ,,Öö". Hollandlane J. Toorop ,,Kolm pruuti", pliiatsi- ja kriidijoonistus. Saksamaal töötanud A. Böcklin kasutas tihti realismilähedast vormi nt ,,Surnute saar" Sakslane F. von Stuck tegi rahvusvahelise kunstinäituse ,,Münchener Secessioni" plakati. ,,Mir Isskustva". M. Vrubel kujutas inimhinge siseheitluste traagikat, maalis põrguingleid, sattus vaimuhaiglasse. ,,Istuv Deemon". ,,Luik-tsaaritar". Maaliliselt on kõige huvitavam ja uuenduslikum belglane J. Ensor. Eredate ja kaunite värvidega maalis kummituslikke, groteskseid nägemusi skelettidest, monstrumitest, maskeeritud inimestest või maskidest. ,,Autoportree maskidega". Redon ,,Ophelia". Moreau ja Redoni loomingus on värvid salapärase muinasmaailma loomise vahendiks.
annaabi.ee 
